Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Astu eestimaise eelistamisest veel sammuke edasi

    Neil päevil peab oma 20. sünnipäeva Eesti toiduainetööstus. Oma poelettidega oleme 1993. aasta keemiliste, aga tol ajal väga maitsvate Saksa keekside juurest jõudnud hoopis teise reaalsusesse, võimalikult puhta, kodumaise ja väga mitmekesise toiduvaliku juurde.

    Kroonilise pakendite ­uurijana tahan tunnustada toidutööstusi tehtud töö ja võetud suuna eest. Igasugune ­e-aine jutt on kõiki küll juba lootusetult ära tüüdanud, kuid minu arvates on just paari viimase aastaga oluliselt vähenenud maitsetugevdajate ja säilitus­ainete kasutamine kodumaises toidutööstuses.
    Tänulik tarbija. Tõenäoliselt nõuab see tööstustelt uute retseptide väljatöötamist ja tihedamat tootmistsüklit, kuid tarbija on tänulik. Tõsi, suurenev lihasisaldus vorstides või viinerites teeb nende kilohinna kõrgemaks, kuid arvestades tarbija aina teadlikumaks muutumist, tasub see ennast ära. Muidugi võiks kusagil ideaalses maailmas elades olla kõik poest ostetav ka mahedalt kasvatatud, aga arvestades toitmist vajavate inimeste hulka, pole see lihtsalt võimalik.
    Eestis on palju väiketööstusi, kellel pole suurt turunduseelarvet, et oma rukkisaia või liha­rikkamaks muutunud vorsti reklaamida, kuid kelle tooteid tasub kindlasti osta.
    Teen siinkohal häbenemata reklaami näiteks Oskari lihatööstusele, kelle puhul isegi keeduvorst koosneb ainult söödavatest komponentidest. Või siis nimetan häid Rõngu mahla­kontsentraate. Ilmselt samast kandist on pärit ka Rõngu Pagari mõnusalt teraline pasteet, mis pärast karbi avamist tuleb harjumatult ruttu, mõne päeva jooksul, ära süüa.
    Head ja kvaliteetset toitu on supermarketites järjest rohkem ja aina enam kohtab seal ka Eesti väiketootjate toodangut. Ma ei kutsu üles eirama suurtootjate kindlasti ka igati maitsvat kaupa, aga paraku on näiteks nii Rakvere kui ka Nõo toodetes enamasti endiselt säilitusained sees. Mõlemad tööstused reklaamivad end kui kodumaise liha kasutajaid, aga minu veenmiseks sellest enam ei piisa. Vaadake, mida sisaldab sealsamas kõrval leti peal olev väiksema tootja kaup, ehk tasub hoopis seda eelistada? Hammastega hääletamine mõjutab kindlasti oluliselt seda, mida meile edaspidi sellel letil pakutakse.
    Tervis on tähtsaim. Kõrgema lihasisaldusega puhtam toode on küll tavaliselt kallim, eriti kui see tuleb väikesest tööstusest, kus käive väiksem ja tootmine seetõttu kulukam. Ent kui millessegi üldse tasub investeerida, siis on see sinu ja su pere tervis, mis on otseses seoses sellega, mida endale sisse süüa. Aastate pärast oled endale tänulik.
  • Hetkel kuum
Paavo Kangur: Eesti majandusmootorid ja uus kaev
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõige olulisem on hoida elus Eesti majanduse sünnitusmajad, sest uus majandus sünnib alati vana seest, mida peegeldab hästi meie iseseisvuse taastamise kümnendite turumajanduse ajalugu, kirjutab ajakirjanik Paavo Kangur arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Veel üks võimalus portfelli tootlust paisutada: kuidas maksudest miinimum võtta
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Finantsinstrumentidest, tootlusest, investeerimissektoritest või üldisest finantsvabadusest räägivad investorid omavahel ja kirjutavad ka kõik investeerimisega seotud väljaanded. Ometigi eksisteerib veel üks oluline teema, mis saab vähem kajastust: maksude optimeerimine.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: tervisekindlustusest ja palgipuudusest
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägime lisavõimalusest tervishoiu rahastamisel, puidutööstuse toormepuudusest, esimesest iseteenindusapteegist ning kuuleme intervjuusid turunduskonverentsilt.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.