• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 31.10.13, 23:00

Astu eestimaise eelistamisest veel sammuke edasi

Neil päevil peab oma 20. sünnipäeva Eesti toiduainetööstus. Oma poelettidega oleme 1993. aasta keemiliste, aga tol ajal väga maitsvate Saksa keekside juurest jõudnud hoopis teise reaalsusesse, võimalikult puhta, kodumaise ja väga mitmekesise toiduvaliku juurde.
Kroonilise pakendite ­uurijana tahan tunnustada toidutööstusi tehtud töö ja võetud suuna eest. Igasugune ­e-aine jutt on kõiki küll juba lootusetult ära tüüdanud, kuid minu arvates on just paari viimase aastaga oluliselt vähenenud maitsetugevdajate ja säilitus­ainete kasutamine kodumaises toidutööstuses.
Tänulik tarbija. Tõenäoliselt nõuab see tööstustelt uute retseptide väljatöötamist ja tihedamat tootmistsüklit, kuid tarbija on tänulik. Tõsi, suurenev lihasisaldus vorstides või viinerites teeb nende kilohinna kõrgemaks, kuid arvestades tarbija aina teadlikumaks muutumist, tasub see ennast ära. Muidugi võiks kusagil ideaalses maailmas elades olla kõik poest ostetav ka mahedalt kasvatatud, aga arvestades toitmist vajavate inimeste hulka, pole see lihtsalt võimalik.
Eestis on palju väiketööstusi, kellel pole suurt turunduseelarvet, et oma rukkisaia või liha­rikkamaks muutunud vorsti reklaamida, kuid kelle tooteid tasub kindlasti osta.
Teen siinkohal häbenemata reklaami näiteks Oskari lihatööstusele, kelle puhul isegi keeduvorst koosneb ainult söödavatest komponentidest. Või siis nimetan häid Rõngu mahla­kontsentraate. Ilmselt samast kandist on pärit ka Rõngu Pagari mõnusalt teraline pasteet, mis pärast karbi avamist tuleb harjumatult ruttu, mõne päeva jooksul, ära süüa.
Head ja kvaliteetset toitu on supermarketites järjest rohkem ja aina enam kohtab seal ka Eesti väiketootjate toodangut. Ma ei kutsu üles eirama suurtootjate kindlasti ka igati maitsvat kaupa, aga paraku on näiteks nii Rakvere kui ka Nõo toodetes enamasti endiselt säilitusained sees. Mõlemad tööstused reklaamivad end kui kodumaise liha kasutajaid, aga minu veenmiseks sellest enam ei piisa. Vaadake, mida sisaldab sealsamas kõrval leti peal olev väiksema tootja kaup, ehk tasub hoopis seda eelistada? Hammastega hääletamine mõjutab kindlasti oluliselt seda, mida meile edaspidi sellel letil pakutakse.
Tervis on tähtsaim. Kõrgema lihasisaldusega puhtam toode on küll tavaliselt kallim, eriti kui see tuleb väikesest tööstusest, kus käive väiksem ja tootmine seetõttu kulukam. Ent kui millessegi üldse tasub investeerida, siis on see sinu ja su pere tervis, mis on otseses seoses sellega, mida endale sisse süüa. Aastate pärast oled endale tänulik.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele