Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksude maksmise eest riigilt tunnustust ei oota

    Suurimad ettevõtte tulumaksu maksjad riigilt maksude maksmise eest lisatunnustust ei oota. Kui maksuraha oleks nende paigutada, eelistaksid nad infrastruktuuri ja haridust.

    “Ma ei tahakski, et keegi tuleks ja suruks kätt või kutsuks presidendi vastuvõtule,” ütles Maag Grupp ASi üks omanikest Aivar Saarma. Ta arvas, et suuremaid tulumaksu maksjaid eraldi väärtustama ei peaks.
    “Ma ei tunne otsest puudust, et me peaksime mingit eraldi tähelepanu saama,” vastas EMT juhatuse esimees Valdo Kalm küsimusele, kas riik tema arvates väärtustab suuri maksumaksjaid piisavalt. Kalm arvas, et ettevõtjad on tunnustust saanud küll, ent tunnustamise taga on muidugi ette­võtjad ise.
    Riigile suurima tulumaksu maksja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand märkis, et riik tunnustab ja toetab ettevõtjaid niigi. “Mul on tunne, et riik saab aru, kust raha eelarvesse tuleb. Neid valdkondi püüab riik mõistlikkuse piires toetada ja aidata,” ütles Kaljurand.
    Maksude optimeerimisest suurettevõtjad ei mõtle. Kui ettevõtjad saaks valida, kus maksu­tulu kasutada, suunaksid nad selle infrastruktuuri ja hariduse edendamiseks. “Kui ma maksumaksjana räägin Tallinna teedest ja ummikutest, siis te võite ette kujutada, kui närvi ma selle peale hommikuti lähen,” ütles Saarma.
    Tallinna Sadama juht eelistaks kasutada maksutulu infrastruktuuri edendamiseks. Hoolimata sellest, et infrastruktuuri on küll panustatud, on sellega tema sõnul veel probleeme. Ühendamist vajavad kolm põhimaanteed ja ühendused sadamatega.
    Kalm ütles aga, et paneks maksutulu haridusse. “See töötab mitmeti, see on sotsiaalselt oluline ja majandusele oluline. Haridusse investeerimine tähendab hariduse kvaliteeti, õpetajate palkasid ja motivatsiooni. Koole on remonditud päris palju, ent tähtis on ka see, kuidas ülikoolides ja koolides on laborid sisustatud,” arutles Kalm. Just haridusse investeerimine tagab tema hinnangul  majanduse jätkusuutlikkuse ning vähendab samal ajal tööpuudust.
    Maksukulude optimeerimine ei ole Tallinna Sadamal kordagi plaanis olnud. Kaljurand rõhutas, et riigile kuuluvale ettevõttele on kõrged nõudmised.
    “Ei ole finantsjuhtimises selle peale tuldud, et saaks optimeerida. Meil on selge hoiak terves ettevõttes, et meie sellega ei tegele. Kui on küsitav olnud, siis tuleb ära tasuda, mitte vaidlustesse sattuda,” kommenteeris ta ja märkis, et tegeleda tuleb mitte maksude optimeerimise, vaid äri arendamise ja tulude suurendamisega, kulude optimeerimine ei anna seda õiget efekti. “Ei tule karta suuri kulusid, vaid väikseid tulusid,” ütles Kaljurand.
    Kalm rõhutas, et tegemist on eelkõige väärtuste küsimusega. “Kui on küsimus, kas see on nüüd maksustatav või mitte, siis me pigem tasume need maksud,” kommenteeris ta.
    Saarma kinnitas, et selline aeg, kui ettevõtted offshore’e maksukulude optimeerimiseks kasutasid, on ammu möödas. “Kui Maag Grupist rääkida, siis me oleme piisavalt suur ettevõte, ma ei kujutaks seda isegi ette,” ütles ta ja rõhutas, et hoopis suurem probleem on, et maksuamet tegeleb pisisulide püüdmisega ega keskendu suurte maksude kogumisele. “Suhelge ettevõtjatega ja ärge ajage taga moosivargaid. Tegelege suurte asjadega, koguge suured maksud kokku,” kommenteeris Saarma.
    Rehe: Danske maksis tulumaksu 6,7 mln
    Danske Bank teatas, et on tasunud Eesti riigi 2012. aasta tuludesse kasumiosa pealt tulumaksu 6,7 miljonit eurot. Pank tegi seda, järgides 2011. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatusi Eestis tegutsevate filiaalide maksustamise kohta. Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul loodi toonase tulumaksuseaduse muudatusega senisest selgem olukord.
    Suurimad maksjad on riiklikud
    Suur osa mullustest suurematest ettevõtte tulumaksu maksjatest on riiklikud ja suuremal või vähemal määral monopoolsed ettevõtted – Tallinna Sadam, Eesti Energia, Eesti Loto. Kui riiklike firmade puhul võib dividendide ja selle pealt tulumaksu maksmist pidada lisamaksukoormuseks, siis õnneks rikastab pilti ka hulk suuri erakapitalil põhinevaid firmasid, millest suurematena paistavad silma Tallinna ja välisriikide börsifirmad. Hea näide on TeliaSonera, mis jätkas möödunud aastal Eesti riigile korraliku dividenditulu maksmist, ehkki Eesti Telekomi ostulepingu järgi ta enam seda tegema ei pidanud.Börsifirmadest maksumaksjate ring peaks sel aastal suurenema, kuna mitu ettevõtet kasutas 2011.–2012. aastal seadustest tulenevat võimalust maksta investoritele dividendide asemel välja aktsia nominaalväärtuse vähendamisega kaasnenud väljamakseid (Silvano, Olympic EG, Premia  Foods) ning on sel aastal jõudnud ringiga taas tagasi dividendimaksjate ringi. Lisaks on sel aastal esmakordselt dividende maksnud Tallink Grupp maksnud riigile juba ligi 9 miljonit eurot juriidilise isiku tulumaksu.Samas tundub, et kasumi väljavõtmine on Eesti ettevõtete seas rohkem levima hakanud ja firmade omanikud on hakanud aastate jooksul teenitud kasumit tarbimisse võtma. Ühelt poolt toetab see maksudena riigikassat, teisalt näitab, et maksusüsteem töötab ning ettevõtted ei jää igaveseks makse edasi lükkama. Loodan, et suuremate maksumaksjate avalikustamine parandaks kas või grammi võrra ettevõtete tulumaksu laekumist.
     
     
    Edetabel
    45 ettevõtte rahakotist laekus riigikassasse enam kui pool miljonit eurot
    Mullu enim ettevõtte tulumaksu tasunud ettevõtted, eurodes, emafirmade baasilTallinna Sadam AS 8 825 000Eesti Energia Narva 8 024 000Elion Ettevõtted AS 7 656 000Eesti Energia Õlitööstus AS 6 646 000EMT AS 6 273 000Tallinna Vesi AS 4 466 000Schenker AS 3 150 000Selver AS 2 801 000Petromaks Spediitori AS 2 105 535Eesti Gaas AS 2 088 000A. Le Coq AS 1 869 000O-I Sales And Distribution Estonia OÜ 1 470 000Eesti Loto AS 1 462 025Transtrade AS 1 339 461Silmet Grupp AS 1 190 000ABB AS 1 183 000Silvano Fashion Group AS 1 161 000Lennuliiklusteeninduse AS 1 096 253Orica Eesti OÜ 1 070 896Bigbank AS 1 060 000Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS 1 037 000Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ 960 000Eesti Energia Kaevandused AS 954 300A&G AS 930 000Würth AS 848 400Volvo Estonia OÜ 840 000Russian Estonian Rail Services AS 824 958Eesti Loots AS 765 570New Yorker Estonia OÜ 746 071STV AS 731 013Eesti Raudtee AS 704 000Krimelte OÜ 691 139Viru Väljaku Arenduse AS 691 139Kodumajatehase AS 686 423DSV Transport AS 611 392Orlen Eesti OÜ 611 000EVR Cargo AS 575 000Toyota Baltic AS 550 216Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 532 000Hekotek AS 531 646Indore Chemical OÜ 531 646Viiratsi Saeveski AS 531 646Leonarda Invest AS 507 437Papyrus AS 505 000Anne Soojus AS 504 000
    Allikas: Krediidiinfo
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.