Maksude maksmise eest riigilt tunnustust ei oota

“Ma ei tahakski, et keegi tuleks ja suruks kätt või kutsuks presidendi vastuvõtule,” ütles Maag Grupp ASi üks omanikest Aivar Saarma. Ta arvas, et suuremaid tulumaksu maksjaid eraldi väärtustama ei peaks.

“Ma ei tunne otsest puudust, et me peaksime mingit eraldi tähelepanu saama,” vastas EMT juhatuse esimees Valdo Kalm küsimusele, kas riik tema arvates väärtustab suuri maksumaksjaid piisavalt. Kalm arvas, et ettevõtjad on tunnustust saanud küll, ent tunnustamise taga on muidugi ette­võtjad ise.

Riigile suurima tulumaksu maksja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand märkis, et riik tunnustab ja toetab ettevõtjaid niigi. “Mul on tunne, et riik saab aru, kust raha eelarvesse tuleb. Neid valdkondi püüab riik mõistlikkuse piires toetada ja aidata,” ütles Kaljurand.

Maksude optimeerimisest suurettevõtjad ei mõtle. Kui ettevõtjad saaks valida, kus maksu­tulu kasutada, suunaksid nad selle infrastruktuuri ja hariduse edendamiseks. “Kui ma maksumaksjana räägin Tallinna teedest ja ummikutest, siis te võite ette kujutada, kui närvi ma selle peale hommikuti lähen,” ütles Saarma.

Tallinna Sadama juht eelistaks kasutada maksutulu infrastruktuuri edendamiseks. Hoolimata sellest, et infrastruktuuri on küll panustatud, on sellega tema sõnul veel probleeme. Ühendamist vajavad kolm põhimaanteed ja ühendused sadamatega.

Kalm ütles aga, et paneks maksutulu haridusse. “See töötab mitmeti, see on sotsiaalselt oluline ja majandusele oluline. Haridusse investeerimine tähendab hariduse kvaliteeti, õpetajate palkasid ja motivatsiooni. Koole on remonditud päris palju, ent tähtis on ka see, kuidas ülikoolides ja koolides on laborid sisustatud,” arutles Kalm. Just haridusse investeerimine tagab tema hinnangul  majanduse jätkusuutlikkuse ning vähendab samal ajal tööpuudust.

Maksukulude optimeerimine ei ole Tallinna Sadamal kordagi plaanis olnud. Kaljurand rõhutas, et riigile kuuluvale ettevõttele on kõrged nõudmised.

“Ei ole finantsjuhtimises selle peale tuldud, et saaks optimeerida. Meil on selge hoiak terves ettevõttes, et meie sellega ei tegele. Kui on küsitav olnud, siis tuleb ära tasuda, mitte vaidlustesse sattuda,” kommenteeris ta ja märkis, et tegeleda tuleb mitte maksude optimeerimise, vaid äri arendamise ja tulude suurendamisega, kulude optimeerimine ei anna seda õiget efekti. “Ei tule karta suuri kulusid, vaid väikseid tulusid,” ütles Kaljurand.

Kalm rõhutas, et tegemist on eelkõige väärtuste küsimusega. “Kui on küsimus, kas see on nüüd maksustatav või mitte, siis me pigem tasume need maksud,” kommenteeris ta.

Saarma kinnitas, et selline aeg, kui ettevõtted offshore’e maksukulude optimeerimiseks kasutasid, on ammu möödas. “Kui Maag Grupist rääkida, siis me oleme piisavalt suur ettevõte, ma ei kujutaks seda isegi ette,” ütles ta ja rõhutas, et hoopis suurem probleem on, et maksuamet tegeleb pisisulide püüdmisega ega keskendu suurte maksude kogumisele. “Suhelge ettevõtjatega ja ärge ajage taga moosivargaid. Tegelege suurte asjadega, koguge suured maksud kokku,” kommenteeris Saarma.

Rehe: Danske maksis tulumaksu 6,7 mln

Danske Bank teatas, et on tasunud Eesti riigi 2012. aasta tuludesse kasumiosa pealt tulumaksu 6,7 miljonit eurot. Pank tegi seda, järgides 2011. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatusi Eestis tegutsevate filiaalide maksustamise kohta. Panga tegevjuhi Aivar Rehe sõnul loodi toonase tulumaksuseaduse muudatusega senisest selgem olukord.

Suurimad maksjad on riiklikud

Suur osa mullustest suurematest ettevõtte tulumaksu maksjatest on riiklikud ja suuremal või vähemal määral monopoolsed ettevõtted – Tallinna Sadam, Eesti Energia, Eesti Loto. Kui riiklike firmade puhul võib dividendide ja selle pealt tulumaksu maksmist pidada lisamaksukoormuseks, siis õnneks rikastab pilti ka hulk suuri erakapitalil põhinevaid firmasid, millest suurematena paistavad silma Tallinna ja välisriikide börsifirmad. Hea näide on TeliaSonera, mis jätkas möödunud aastal Eesti riigile korraliku dividenditulu maksmist, ehkki Eesti Telekomi ostulepingu järgi ta enam seda tegema ei pidanud.Börsifirmadest maksumaksjate ring peaks sel aastal suurenema, kuna mitu ettevõtet kasutas 2011.–2012. aastal seadustest tulenevat võimalust maksta investoritele dividendide asemel välja aktsia nominaalväärtuse vähendamisega kaasnenud väljamakseid (Silvano, Olympic EG, Premia  Foods) ning on sel aastal jõudnud ringiga taas tagasi dividendimaksjate ringi. Lisaks on sel aastal esmakordselt dividende maksnud Tallink Grupp maksnud riigile juba ligi 9 miljonit eurot juriidilise isiku tulumaksu.Samas tundub, et kasumi väljavõtmine on Eesti ettevõtete seas rohkem levima hakanud ja firmade omanikud on hakanud aastate jooksul teenitud kasumit tarbimisse võtma. Ühelt poolt toetab see maksudena riigikassat, teisalt näitab, et maksusüsteem töötab ning ettevõtted ei jää igaveseks makse edasi lükkama. Loodan, et suuremate maksumaksjate avalikustamine parandaks kas või grammi võrra ettevõtete tulumaksu laekumist.

 

 

Edetabel

45 ettevõtte rahakotist laekus riigikassasse enam kui pool miljonit eurot

Mullu enim ettevõtte tulumaksu tasunud ettevõtted, eurodes, emafirmade baasilTallinna Sadam AS 8 825 000Eesti Energia Narva 8 024 000Elion Ettevõtted AS 7 656 000Eesti Energia Õlitööstus AS 6 646 000EMT AS 6 273 000Tallinna Vesi AS 4 466 000Schenker AS 3 150 000Selver AS 2 801 000Petromaks Spediitori AS 2 105 535Eesti Gaas AS 2 088 000A. Le Coq AS 1 869 000O-I Sales And Distribution Estonia OÜ 1 470 000Eesti Loto AS 1 462 025Transtrade AS 1 339 461Silmet Grupp AS 1 190 000ABB AS 1 183 000Silvano Fashion Group AS 1 161 000Lennuliiklusteeninduse AS 1 096 253Orica Eesti OÜ 1 070 896Bigbank AS 1 060 000Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS 1 037 000Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ 960 000Eesti Energia Kaevandused AS 954 300A&G AS 930 000Würth AS 848 400Volvo Estonia OÜ 840 000Russian Estonian Rail Services AS 824 958Eesti Loots AS 765 570New Yorker Estonia OÜ 746 071STV AS 731 013Eesti Raudtee AS 704 000Krimelte OÜ 691 139Viru Väljaku Arenduse AS 691 139Kodumajatehase AS 686 423DSV Transport AS 611 392Orlen Eesti OÜ 611 000EVR Cargo AS 575 000Toyota Baltic AS 550 216Horizon Tselluloosi ja Paberi AS 532 000Hekotek AS 531 646Indore Chemical OÜ 531 646Viiratsi Saeveski AS 531 646Leonarda Invest AS 507 437Papyrus AS 505 000Anne Soojus AS 504 000

Allikas: Krediidiinfo