Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik võiks ettevõtjate nõu edaspidigi kuulda võtta
Eesti on paljudes valdkondades õhuke riik. See nõuab riigilt efektiivset toimimist ja kodanike kaasamist meid kõiki puudutavate otsuste tegemisel. Paraku kippus riik ja rahandusministeerium järgmise aasta riigieelarve seadusemuudatuste väljatöötamisel ja esitlemisel käituma risti vastupidi.
Riigieelarve tasakaal on oluline, kuid sõiduautode puhul kavandatud käibemaksumuudatuste mõju Eesti majandusele ei olnud rahandusministeerium põhjalikult analüüsinud. Muudatuste tegemisel eeskujuks võetud Soome ja Läti puhul on samas olemas selgelt negatiivsed signaalid.
Vastupidine mõju. Eeskujuliku maksukäitumisega Soomes lootis riik saada lisaraha 90 miljonit eurot, kuid kaotas loodetud tulu asemel 200 miljonit automüügikäibe languse tõttu.
Lätlased hakkasid kallimaid autosid soetama ja arvele võtma Eestis. Selle tulemusena jäävad Lätis kõik vastavad maksud laekumata.
2013. aastal on Eestis sel moel registreeritud 440 autot, järgmisel aastal see number hinnanguliselt kahekordistub, ulatudes ligi tuhande autoni.
Riigikogu rahanduskomisjonis peetud avalikul arutelul tõid ettevõtjad välja rea probleeme kavandatavates seadusemuudatustes. Inimesed, kes võtavad iga päev vastu oma ettevõtte tegevust puudutavaid otsuseid, oskavad vajadusel olla head nõuandjad ka riigile. Seda näitab muudatuste sellisel kujul menetlusest väljaarvamine.
Augud riigieelarves ei ole tekkinud täna ega eile. Riik on kaua talunud maksupettusi erinevates valdkondades, sh käibemaksuskeeme.
Autosektoris on AMTEL juhtinud kauem kui aasta eri ametkondade tähelepanu tõsistele probleemidele, mis kajastuvad ka riigieelarves. Esimesed konkreetsed sammud on nüüdseks teinud tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet. Loodetavasti saadab neid edu, asjad liiguvad paremuse poole ja paljude ettevõtjate usk riigi võimekusse ja aususesse taastub.
Ühine panustamine. Riik peakski rohkem panustama koos ettevõtjatega seadusandluse puuduste kõrvaldamisse ning võrdsete tingimuste loomisse ettevõtluses, mitte üritama lisamaksustada neid, kes juba maksavad lõviosa maksudest.
Seni on Eesti olnud üsna edukas riik. Me ei ole aga veel nii jõukad, et kehtestada kõik rikaste riikide maksud, sest paraku pole meil välja kujunenud keskklassi, kes suudaks kanda suurt maksukoormat. Ka ettevõtluses puudub meil jõukas keskklass: enamik ettevõtteid on väike- ja mikrofirmad, keda plaanitud muudatused oleksid eriti valusalt löönud.