Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ravimiäris piirab konkurentsi riigi pandud reeglistik

    Äripäevas püstitati 23. oktoobril kaasakiskuv küsimus: kas apteegid peaksid olema ravimite hulgimüügifirmadest lahus? Tavakonkurentsi reeglid ei tööta ravimiäris mitmel põhjusel. Koondumisega kaasneb suurem efektiivsus, mistõttu on võimalik tõhusamalt toimida. Nii saavad hulgimüüjad pakkuda apteekidele ja tarbijatele soodsamaid tingimusi. On see siis tõesti halb? Vaevalt.

    Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) koostas juba 2000. aastal paljude riikide (sh Euroopa, Ameerika, ­Aasia riigid) põhjal uurimuse, millest selgus, et ravimisektoris ei tööta tavakonkurentsi reeglid, sest riiklikud regulatsioonid on väga ulatuslikud (sh ravimite patendikaitse, hinnakontroll, turupiirangud). Riigi sekkumine moonutab turgu oluliselt. Ravimisoodustused (nn haigekassa mudel) ja hindade kontroll määravad, kuidas süsteem toimib. Need ei ole mitte vabaturu, vaid kontrollitud konkurentsi reeglid.
    Hulgimüüja roll. Viinis tegutsev Institute for Pharmacoeconomic Research (IPF) on uurinud ravimite hulgimüügiturgusid Euroopas. Üldistatult on ravimihulgimüüjate roll turul tagada ravimite kättesaadavus kiire ja sagedase kohaleveoga. Seega võiks öelda, et hulgimüüjad on kõigest omamoodi laopidajad ülejäänud turu tarbeks. Neil on vajalik inventar – suured laopinnad, käitlemis- ja kvaliteedisüsteemid, transpordi­vahendid. Tänu neile ei pea ei tootjad ega apteegid raiskama raha ja aega laopidamise või logistika peale.
    Sageli unustatakse, et hulgimüüja on klientidele ka laenuandja, kuna kauba maksetähtajad on tavaliselt küllaltki pikad. IPF on leidnud, et hulgisektor ei mõjuta ravimite nõudlust ega valikut – see toetab teesi, et tegemist on vaid vahelaoga.
    Hulgisektori marginaalid on järjest madalamad ja toimub pidev horisontaalne ja vertikaalne konsolideerumine. Hulgimüüjad konkureerivad põhiliselt teenuse väärtuse, mitte kauba hinna alusel. See on ka loogiline, sest riik piirab nende marginaale sedavõrd, et erilist mängu­ruumi pole.
    Pole põhjust arvata, et ülalmainitu Eesti ravimituru kohta ei kehti. Riik piirab märkimisväärselt ravimihulgimüüjate juurdehindlust (keskmine marginaal 5%), kuid ülesannete täitmine on kulukas ja nõuab suuri investeeringuid. Seega pole ime, et trend on konsolideeruda.
    Nii ongi turule jäänud  kaks suurtegijat rea väikeste kõrvale. Õiguskantsler ja riigikontroll on püüdnud näidata seda Eesti ravimituru probleemina. Paraku ei selgu kummagi analüüsist tegelikult, miks selles probleemi nähakse.
    Kasulik tarbijale. Kui läheneda teemale neutraalselt, on asi sootuks vastupidi – tegemist on objektiivse ja üle Euroopa levinud trendiga, mis võib olla kasulik ka tarbijale. Kui kaks suurt turuosalist on võimelised pakkuma ravimeid soodsamalt ja kvaliteetsemalt kui hulk väikesi, siis milles on mure? Eestis kehtiv ravimituru õiguslik regulatsioon ei luba turuosalistel diskrimineerida võõraid kliente või hulgimüüjatel piirata ravimivalikut. Kuna need ohud on maandatud, siis paistab, et tegemist on puhtal kujul mõistuspäratu hirmu kehastusega.
    Korraldus, kus turul on kaks suurt ravimite hulgimüüjat, on peale Eesti veel Soomes ja Itaalias, kolm suurt hulgimüüjat tegutseb Suur­britannias, Prantsusmaal ja Hispaanias.
    Muret oleks põhjust tunda, kui turule jääks vaid üks suurtegija, kellel puuduks tasakaalustav jõud. Kaks suurtegijat konkureerivad elavalt ja soovivad teineteise arvel ka turuosa parandada. Milles muidu saaksid seisneda ettevõtete tegevjuhtide tulemustasude aluseks olevad reaalsed edusammud, kui marginaalid on riik paika pannud.
    Kuni turg toimib normaalselt ja suurtegijad ei moodusta kartelle, ei saa väita, et konkurents oleks puudulik. Turul toimuv on võrreldav maadlus- või poksimatšiga, mitte korv- või jalgpalliga. Maadluse puhul ei pane keegi pahaks, et matil on viie või üheteistkümne asemel kõigest kaks atleeti. Eestis on ka teisi sektoreid, kus tegutseb kaks suurtegijat: õlletootmine (Saku ja A. le Coq), pangandus (SEB ja Swedbank), meedia (Eesti Meedia ja Ekspress Grupp) ja raamatukaubandus (Rahva Raamat ja Apollo).
    Üheski neis ei arvata, et konkurents oleks mängurite arvu pärast kehval järjel. Viimaks võib meenutada üdini eestilikku Vargamäe Andrese ja Pearu lugu, kus naabrid püüdsid teist alailma üle trumbata.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Iraani-Iisraeli konflikt lennutab nafta hinda Lootus intresside langetamiseks kahaneb
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.