• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jüri Taal: turgu on Ida-Euroopas

    Tänu edukale ekspordile aasta kaitsetööstusettevõtteks valitud Baltic Workboats ASi ekspordijuhi Jüri Taali sõnul plaanib ettevõte senist edukat kasvu jätkata.

    2012. aastal ligi poole müügitulust Rootsist teeninud Baltic Workboats ASi tunnustati tiitliga just tänu heale ekspordile. Tänavuses Saaremaa TOPis jagas laevatootja 5.–6. kohta, kusjuures käibe edetabelis oli ettevõte 2012. aasta 23,3 miljoni eurose käibega 2. kohal ja 3,2 miljoni eurose kasumiga Saaremaa ettevõtjatest edukaim.
    Mida see tiitel teie jaoks tähendab? Loomulikult on meie jaoks positiivne, et meid tunnustatakse ja meie tegevust just kaitsetööstuse valdkonnas. Eestis kindlasti annab positiivse noodi, et oleme selline ettevõte, mida tunnustavad kaitseministeerium ja kaitsevägi. Ma pigem arvan, et see on selline riigisisene rõõm.
    Kuidas teie ettevõttel läheb, kas senine hea kasv jätkub? Ütleme nii, et suures pildis ta jätkub. See kasv ei ole enam nii kiire, kui ta oli. Ma arvan, et masu on jõudnud riigieelarvetesse, see on ka üks põhjus, miks hankeid ei ole nii palju kui enne. Üldiselt võtaks kokku nii, et tööd tuleb natuke rohkem teha, muus osas läheb ikkagi hästi.
    Teie suurim müügiturg eelmisel aastal oli Rootsi, kuidas teil sel aastal seal läheb? See käib ikkagi projektipõhiselt. Rootsi on kindlasti alati üks selline riik, kus me hangetes osaleme ja nemad on ka küllalt avatud turuga riigihangete seisukohalt. Mis eelmine aasta selle suurema osa tõi, olid needsamad Rootsi rannavalvele ehitatud patrull-laevad, ja neid me andsime veel kaks tükki üle sel aastal. Võib-olla see tekitas suurema osakaalu.
    Kuhu teil praegu müük kõige paremini läheb? Tegelikult me tegeleme nii Ida-Euroopaga kui ka Lääne-Euroopaga. Praegu ehitame näiteks Belgiasse päris mitut laeva, Rootsile kolme laeva ja kohe peaksime kirjutama veel ühe lepingu alla. Läbirääkimised käivad Saksamaaga, Lätti ehitame mitut laeva, Leedus on paar asja silmapiiril. Erinevad riigid, nii lääne kui ka ida pool.
    Kui silmas pidada kaitsetööstust, siis kus teil selles vallas kõige rohkem turgu on? Me oleme patrull-laevu ehitanud peaaegu et 10 aastat, näiteks Poola, Lätti, Eestisse, Rootsi, Põhja-Iirimaale, Horvaatiasse… Need on väga erinevad riigid, aga ma arvan, et Ida-Euroopa riigid on need, kuhu piirikontrolliks vajalikku tehnikat ostetakse juurde ja kus kasutatakse ka Euroopa Liidu fonde. See on see koht, kus hanked on rahvusvahelised ja kuhu laevu rohkem ostetakse. Samas töötame praegu tihedalt ka Norras, nii et piirkonnad on väga erinevad.
    Kui suur on üldse konkurents selles valdkonnas? See on jälle, nagu alguses ütlesin, et võib-olla aastaid tagasi oli konkurents veidi väiksem, aga nüüd on turul tunda, et hankeid on vähem ja konkurents on läinud tihedamaks, nii et ühel hankel osaleb ikkagi pea 8–9 laevaehitusettevõtet eri riikidest ja selles mõttes ma arvan, et konkurents on päris tugev.
    Kellega te peamiselt konkureerite? Põhiliselt ikkagi Lääne-Euroopa tehastega, kellel tööjõukulu oli suurem kui meil, aga praegu on nad kõvasti alla tõmmanud. Põhimõtteliselt konkureerime vanade tehastega, kellel on ajalugu ja nimi.
    Mis Te arvate, mis on teie konkurentsieelis? Ei armastata seda väljendit, aga me oleme kindlasti paindlikud selles mõttes, et väga paljud tootjad pakuvad kliendile mingit standardtoodet, meie aga oleme avatud uutele lahendustele ja mitte ­ainult tehnilistele lahendustele. Iga riigi politseil või piirivalvel on erinevad ülesanded ja meie mugandame meie laevamudeleid vastavalt kliendi vajadustele võib-olla lihtsamini kui mõni teine tehas. Meiega on ka see, et me ei loe ehitamise käigus igat liigutust kohe lisatööks, seda on kliendid öelnud.
    Eks kindlasti oleme võimelised ka hinnas madalamale tulema kui Lääne-Euroopa tehased, aga ausalt öeldes see ei ole praegusel ajal enam kindlasti selline konkurentsieelis. Meie eesmärk on ikkagi kvaliteetne toode ja seda väga odavalt teha ei saa. Kvaliteet on meil alati olnud nagu firmamärk. Me oleme küll endise Nõukogude Liidu või Ida-­Euroopa territooriumil asuv tehas, aga meie kvaliteeti peetakse kohati paremaks kui Lääne-­Euroopa tehaste kvaliteeti.
    Millised on teie suuremad plaanid edaspidiseks? Mida me praegu teeme, mis on meie jaoks suur ja oluline – me ehitame Eesti veeteede ameti tellimusel kahte 45 meetri pikkust parvlaeva Vormsi ja Kihnu saare tarbeks. See on kindlasti meie jaoks suur projekt. Meil käivad läbirääkimised järgmisel aastal Saksamaale ühe tuulepargilaeva ehitamiseks. Siis on meil Belgias üks praamihange soolas. Poolikuid projekte on Ukrainaga, Lätiga, Leedus on plaanis osaleda ühes hankes. Viimastel kuudel oleme läinud vaikselt ka ­Venemaale, kus ehitame paari laeva, ja Kasahstaniga on praegu pooleli päris mitu projekti, mida peaksime hakkama kohe-kohe ehitama.
    Veskimägi: kaitsevägi taktikalise partnerina
    Eesti kaitsetööstusettevõtetel aitaks välisturgudel hankeid võita koostöö riigiga, kuid vaid siinse kaitseväe abil kaitsetööstust üles ei ehita, leidis Eesti Kaitsetööstuse Liidu juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
    “See ei ole võimalik, need mahud on lihtsalt liiga väikesed, see ei toimi,” ütles Veskimägi. Küll aga näevad kaitsetööstusettevõtted tema hinnangul kaitseväge kui strateegilist partnerit. Ühelt poolt selleks, et ettevõttel oleks võimalik saada kogemust, mida Eesti kaitseväelastel on konkreetsest lahingoperatsioonidest pakkuda, ja teiselt poolt selleks, et anda oma tooted kaitseväele kasutada, mille abil neile tekiksid soovitajad.
    “Me näeme eelkõige Eesti kaitseväge mitte n-ö potentsiaalse tulevase hankijana, kuivõrd just partnerina, kellega koos tootearendus saab ja peab toimima, et tulevikus oleks võimalik neid tooteid ka Eestist välja müüa,” sõnas Veskimägi.Kaitsetööstuses on peamised tellijad riigid, seega on võtmeküsimus, kuidas langeval turul ellu jääda, sest enamik arenenud riike tõmbab eelarveid koomale.Võimalusi peidavad endas ka uued arenevad turud Vaikse ­ookeani ja Aasia piirkonnas, leidis Veskimägi.
     
    Mis on mis
    Baltic Workboats
    Asutatud 2000. aastal.Omanikud võrdselt Margus Vanaselja ja Märten Vaikmaa.müügitulu 2011. aastal 19,8 miljonit.Ärikasum 3,6 miljonit eurot. Mullu ulatus müügitulu 23,3 miljoni ja ärikasum 3,7 miljoni euroni.Laevu on klientidele üle antud rohkem kui 100, neist väiksemad on olnud seitsmemeetrised. Seni suurim oli 27meetrine patrull-laev Iirimaa kalakaitsele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.