26. november 2013 kell 21:00

Investoreid paelub Eesti väiksus

Helsingis IT-konverentsil Slush osalenud ingel­investorid peavad Eesti eeliseks väiksust, mistõttu siinsed idufirmad näevad turuna kogu maailma.

“Riikides nagu Eesti on firmadel ainulaadne konkurentsieelis – nende kohalik turg on nii väike, et see ei ole tähtis. Need ettevõtjad on sunnitud esimest päevast mõtlema globaalselt,” rääkis Itaalia riskikapitalifondi Balderton Capital partner Roberto Bonanzinga. “Keegi ei oleks mõelnud, et ehitada Supercelli ainult Soome turule või Skype’i ainult Eesti turule, sest kohalikud turud on väga väikesed.”

Kui tahta 10kordset tootlust, siis Eesti turg ei sobi. Ka Soome äriinglite võrgustiku FiBAN liige ingelinvestor Riku Asikainen peab Soome ja Eesti turge liiga väikseiks, et tema jaoks investeerimisväärsed idufirmad võiks vaid neile keskenduda. “Kui ma tahan saada oma raha 10- või 15kordselt tagasi, ei saa see juhtuda Eesti turul. Kui see ka juhtub Eesti turul, siis firma väärtus päris alguses peab olema väga väike,” kõneles ta. “Investeering on tavaliselt umbes 50 000–100 000 eurot, nii et kui ma tahan oma raha kümnekordselt tagasi saada, peame müüma ettevõtte vähemalt paari miljoniga. Eesti või isegi Soome turul nii ei juhtu. Firma peaks jõudma vähemalt Euroopasse, veel parem kui üle maailma.”

Lihtsam on olla ülemaailmne. Seda, kas idufirma sihib ainult Euroopa, USA või üleilmset turgu, ­Asikainen oluliseks ei pidanud. Ta märkis, et on kohalikke turge, mis on väga suured, näiteks ­Kagu-Aasias, mistõttu pole oluline, kas sihiks on mitu riiki või ainult üks. Tähtis on vaid see, et sihtturg oleks piisavalt suur.

“Kui sa piirad ennast 1%-ile maailma rahvastikust, siis sa pead olema väga hea. Lihtsam on olla ülemaailmne, nii et kõik on sinu potentsiaalsed kliendid,” märkis Asikainen.

Roberto Bonanzinga hinnangul on Eesti väiksus suurim eelis näiteks USA idufirmade ees, sest sealseil ettevõtjail pole globaalsust vaja, kuna nende kohalik turg on piisavalt suur.

Sama märkis ka Skype Eesti endine juht Sten Tamkivi, kes on praegu tegev USA riskikapitaliettevõttes Andreessen Horowitz. Tema sõnul hakkavad Ühendriikide idufirmad mõtlema globaalselt alles siis, kui on saavutanud märkimisväärse edu kohalikul turul. See aga teeb nende laienemise küllaltki keeruliseks.

“Kui eestlane teeb firma, siis ta kohe mõtleb välisturule, ehitab mitme valuuta toe või mitme keele toe nullist peale, katsub tiimi palgata vastavalt, toodet ehitada vastavalt. Kui sa hakkad tegema viie inimesega, siis see on oluliselt lihtsam kui 500 inimesega,” kirjeldas Tamkivi.

Millised on trendid? Asikainen pidas suurimaks arengusuunaks globaliseerumist, mis tähendab, et ka kõige väiksematel idufirmadel on võimalus rakenduste poodide ja sotsiaalvõrgustike abil jõuda globaalse auditooriumini. Investeeringute poolelt on tema hinnangul sama olukord – raha liikumine on piirideülene.

“Sellepärast saan investeerida Eesti firmasse, mis müüb kõikjale maailmas,” ütles ta.

Bonanzinga trendidesse ei usu ning leidis, et uued suunad tekivad pärast väga häid edulugusid. “Usun vähem trendide jahtimisse ja rohkem sellesse, et otsida suurepäraseid ettevõtjaid, kellel on huvitavad ideed. Tavaliselt nemad loovad trende,” sõnas ta.

Bonanzinga pidas oluliseks, et idufirmade puhul on tegemist äriga, kus on palju erandeid ja palju ootamatusi. Selle näiteks tõi ta oma hiljutise projekti. “Tegin mõni kuu tagasi investeeringu Wineap­pi rakendusse, mis aitab veini pildistamisel seda ära tunda. Ja teate, mis on huvitav? Sellise ettevõtte puhul sa ju eeldaks, et see alustas mõnes veiniriigis, Itaalias või Prantsusmaal või kuskil tehnikakeskuses, näiteks Londonis või Berliinis. Aga nad alustasid Kopenhaagenis.”

Itaalia riskikapitalifondi Balderton Capital partneri hinnangul on see väga oluline ja põnev, et idufirmadel on võimalus ringi liikuda ning arendada oma toodangut seal, kus nende jaoks on parim keskkond.

Sten Tamkivi sõnul on ja jääbki Eesti idufirmades suund pigem tarkvarale kui riistvarale. Ta märkis, et see tuleneb piirkondlikust eripärast, kuna tarkvara loomise kulud on tavaliselt väiksemad ja väga väikese meeskonnaga on võimalik väga suuri asju teha.

Korraga tuleks otsida mitut Skype’i

Investorite hinnangul on ühe uue Skype’i otsimisel olulisem leida neid palju, et riskid oleksid paremini hajutatud.Agentuur Bloomberg kirjutas mõni nädal tagasi, et Eesti riik plaanib rahastada 60 miljoni euroga uut fondi, mis aitaks kiirendada tehnoloogiaala idufirmade arengut. Itaalia riskikapitalist Roberto Bonanzinga pidas seda heaks ideeks.“Otsin ka muide uut Skype’i. Kui te selle leiate, helistage mulle, sest ma sooviksin sinna investeerida,” ütles ta muigega. Tema hinnangul on vaja palju uusi Skype’e ning selle saavutamise tõenäolisus on praegu märkimisväärselt suurem kui mõned aastad tagasi.Samas leidis Bonanzinga, et oluline pole niivõrd riigi panus kui see, mida ettevõtjad ise saavad teha. “Teil on hea keskkond, wifi igal pool, hea infrastruktuur, ja nüüd peaks head ettevõtjad looma häid ideid, nagu juhtus Skype’iga. Ma ei usu, et seal on midagi erilist, mida poliitikud peaks tegema,” märkis ta.Skype Eesti endine juht Sten Tamkivi tõdes, et Skype’iga seotud inimestele teeb see suurt au, et Skype’ist on saanud metafoor  ehk mida otsitakse. Samas pidas ta olulisemaks leida palju hästi eksportivaid ettevõtteid.“Idee ei ole selles, et leida igas ajahetkes üks firma ja siis kogu ühiskond joondub selle taha. Eesti ühiskonna laiemaks huviks oleks see, et oleks palju ettevõtteid, kes ekspordivad ja riskid oleks hajutatud,” sõnas ta ning tõi näiteks Nokia, kelle käekäigust olid soomlased vahepeal sõltuvuses.Nüüd aga laieneb Soome mängutööstus, kus on palju suuri tegijaid. Tema hinnangul peaks Eestis samuti sinnapoole püüdlema. “Laiapõhjalisus on see, mida ma tunnustan. See, et katsume jälle leida ühe eduka, on natuke piiratud ja natuke ohtlik ka,” tõdes Tamkivi.

 

Üks küsimus

Mis paneks Teid Eestisse investeerima?

Riku Asikainen, Soome ingelinvestorPeab olema suurepärane­ meeskond, kus on väga hea talent. See ei pea olema üks kindel ala, aga miski peaks olema maailma tasemel. Ma näen umbes 300 firmat aastas, investeerin neist 3–4, ja meeskonnad peavad olema väga head. Mulle meeldib eestlastega koostööd teha. Õhkkond on pisut teistsugune kui soomlaste puhul, eestlastel on teatud julgus ja uhkus, mis mulle meeldib ja läheb hästi kokku soomlaste otsekohese mõtlemisega. Me saame nende erinevuste toel luua midagi head.

Hetkel kuum