Puhkepäev. Kaunim kui kunagi varem

Neitsitorni sõjaline ajalugu ulatub 14. sajandisse, kulinaarne aga eelmise sajandi lõpukümnetesse, kui seal tegutses menukas kohvik. Suve hakul avati kohvik taas, nüüd aga muuseumkohvikuna.

Muuseumkohvik eksponeerib keskaegse Tallinna kahte tähtsat eluvaldkonda, toidukultuuri ja sõjandust, lubab kodulehekülg. Seni kuni muuseum on avatud, on vaja kohviku jaoks muuseumipiletit, õhtul alates poole seitsmest pääseb kohvikusse ilma piletita.

Keskpärane toiduvalik. Kodulehel lubatud “museaalsete elementide ja kaasaegse eesti disaini sünergia” on täiesti olemas, aga mida pole, see on keskaegse toidukultuuri eksponeerimine. Neitsitorni kohviku menüü on kõige tavalisem komplekt restoranide laiatarberoogadest. Teate ju küll: lõhe-carpaccio, roheline salat kitsejuustu ja peediga, lõhesupp ja -praad, paar pastarooga, pardifilee ja tallekoot.

Ainsaks ajalooviiteks – ja seegi ajaloo hilisemast, nõukogude perioodist – on jäätisekokteil Vana Tallinna ja ploomimahlaga, eelmise Neitsitorni kohviku menujook. Ja tegelikult polnud sedagi, sest kokteil oli küll kirjas, aga seda ei saadud mingil põhjusel veel teha.

Nii et ajaloo köögipoolt esindab ainsana Vana Tallinna  liköör – ikkagi pärit möödunud sajandi 50.–60. aastatest! Pakutakse Neitsitorni jäätisevalikut Vana Tallinna likööriga ja kohvi Vana Tallinna ja vahukoorega.

Neitsitorni kohviku parim osa on vaade vana­linnale ja Taani kuninga aiale. Kõige kõrgem korrus on teistest pisut hämaram, sealt on tuledes linnale eriti hea vaade, allpool mängib tugev ühtlane sisevalgustus välise sära üle. Meil vedas, viieks-kümneks minutiks tabas kogu torni elektrikatkestus, jäi vaid hubane avariivalgustus, mistõttu saime linnatulesid täies ilus nautida.

Logisev teenindus. Kui viimastel, masujärgsetel aastatel avatud söögikohad on panustanud rohkem söögile-joogile kui sisekujundusele, siis Neitsitorn on pigem ilus kui maitsev.

Kauni nimega eelroog “heeringa-tartar munavõi ja krõbeda nõgeseleivaga” oli lihtne jäme heeringahake, millel soolasele kalale lisaks vaid natuke sibulat ja kastet. Ilu jätkus küll leivale: tordi­pritsiga oli munavõi leivale kaunilt lainetama seatud.

Ka teine kala, lõhepraad, oli koka käes kannatada saanud – liiga kaua kuumust talunud ja tuimaks ning kuivaks küpsenud. Põhiliselt jääkapsast koosnev salat ei haakunud ei lõhe suitsumaitselise glasuuri ega kergelt juustumaitselise kastmega. Ja kuigi lisandiks pakkus menüü metsikut riisi, jäi tumedate terakeste hulk tavalise rafineeritud riisi seas ebavõrdsesse vähemusesse.

Klaasikaupa oli võimalik kahte punast ja kahte valget veini tellida, aga arvestades klaasiveinipakkumiste keskmist taset, oli tegemist täiesti arvestavate jookidega. Lisaks oli joogikaardil päris mitu haruldasemat õlut.

Ettekandja oli noor ja püüdlik, aga kui veinivaliku kohta nõu küsisime, tunnistas ta, et ei tea veinidest midagi. “Veel,” lisas ta, ja täitsa kindel, et ta tasapisi õpib, tundus väga usin olevat. Ainult mina sinna vaevalt teist korda satun.

Maitseelamus

Neitsitorn

Aadress: Lossi plats 11, TallinnTelefon: 601 2605 Avatud: P–N 11.30–21, R–L 11.30–22

Hinnang: 18toit 4teenindus 5interjöör 9

põhiroogade hinnad: 12,50–21,50 eurot