• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kolmandik tööandjaid jälgib sind

    Palgainfo agentuuri värskest uuringust selgub, et umbes kolmandik tööandjaid kasutab erinevaid elektroonilisi võimalusi töötajate jälgimiseks. Tegemist on üha aktuaalsema teemaga, sest elektroonilised sidevahendid ja ka jälgimisseadmed arenevad kiiresti. Et jälgimisest nuhkimiseni on lühike samm, tasub tööandjatel ja töövõtjatel end harida ja tutvuda näiteks andmekaitse inspektsiooni koostatud juhenditega, mis on kättesaadavad inspektsiooni kodulehel.

    Informeeritusega vähemalt sama oluline on tööandja ja töövõtja suhtlus ja usaldus. Igasugune salajane jälgimine võib tekitada probleeme, mis tulevad halva üllatusena mõlemale poolele.
    Kaamera on suunatud töötajale. Palgainfo Agentuur küsitles novembris enam kui 300 tööandjat. Selgus, et neist kolmandik jälgib töötajate liikumist elektrooniliselt. Kolmandikul küsitletud tööandjatest on ligipääs töötajate tööalasele e-postile ja nad jälgivad töötajaid pidevalt kaameratega.
    Eilsel Palgainfo Agentuuri seminaril arutleti töötajate jälgimise üle pikemalt. Raidla Lejins & Norcous Eesti büroo advokaat Ants Nõmper võttis teema kokku põhimõttega “tööandja kirjutab, töövõtja kustutab”.
    Selline põhimõte tähendab, et tööandja peaks kirja panema ja ettevõttes avalikustama reeglid, mis puudutavad tööandjale kuuluvate sidevahendite ja kontode kasutamist, samuti töötajate jälgimist. Töövõtjad omakorda peaks vältima tööalase ja erasuhtluse segunemist – näiteks kustutama suhtluse, mis on eraeluline, kuid milleks on mingil põhjusel kasutatud töökontot.
    Nõmperi sõnul on lubatu piire ületav töötajate järele nuhkimine lastetoa küsimus, mitte niivõrd õiguslik küsimus. Seda eelkõige põhjusel, et õigussüsteem ei pruugi kannatajale pakkuda meele­pärast tulemust. Eestis on tuvastatud mitu sõnumi­saladuse rikkumise juhtumit, kuid kriminaalkaristuseni pole nende menetlemine viinud. Näiteks lõpetatakse osa menetlusi avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
    Võõras kirjavahetus. Äripäev kirjutas hiljuti juhtumist, kus ühe lipsufirma omanik nuhkis oma endise alluva järele. Kriminaalmenetlus lõpetati avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kohtu­väliselt. Nõmper meenutas ka oma kogemusest sarnast juhtumit, kus ühe ettevõtte juhtkonda kuulunud isik suunas teiste ettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmete töökirjavahetuse enda kontrolli all olevale kontole ja sai sel kombel nende elektroonilist suhtlust jälgida. Ka selle juhtumi menetlus lõppes kohtusse jõudmata.
    “Kõige rohkem saab oma privaatsuse kaitsmiseks teha töötaja ise,” ütles Nõmper, kes kutsus üles tutvuma andmekaitse inspektsiooni juhenditega. Ta nentis, et privaatsuse rikkumise juhtumites jääb kaotajaks pigem töövõtja kui töösuhte nõrgem pool.
    Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson nimetas eilsel seminaril kõiksugu konfliktide ennetamise ja ka lahendamise võtmetegurina suhtlemist. “Ma kutsun üles kommunikatsioonile. Võimatu on anda universaalset soovitust,” ütles ta selle kohta, kuidas peaks ettevõtetes vajadusel toimuma töötajate jälgimine.
    Peterson tõi näite, et ühes bussifirmas kontrolliti kaameratega, kas bussijuhid käivad pileti­rahaga korrektselt ümber. Bussijuhid olid kaamerate vastu, sest niimoodi olevat ülemustele näha isegi see, mis neil võileiva peal on.
    Saavutati kompromiss ning ettevõttes on taastatud rahumeelne tööõhkkond. See on vaid üks näide suhtlemise olulisusest. “Minu soovitus on mitte lasta konfliktidel minna kohtuvaidluseni,” sõnas Peterson.
     
    Uuring
    Kas järgmised tegevused riivavad töötajate privaatsust?
    Protsent töövõtjatest, kes vastasid “jah” või “pigem jah”Tööandja kontrollib töötaja suhtlust kiirsuhtlusprogrammides (Skype jms) 74Töötaja tegevust töökohal jälgitakse kaameraga ja tehakse salvestusi 68Töötaja kõnesid töötelefonilt salvestatakse või jälgitakse muul moel 68Tööandja jälgib töötaja tegevust sotsiaalvõrgustikes ja uurib tausta internetist 65Tööandjal on juurdepääs töötaja tööalasele e-postile 61Tööandja jälgib töötaja tegevust organisatsiooni infosüsteemides ja tööarvutis 59Töötaja liikumist (tööle tulek, lahkumine) jälgitakse elektrooniliste töövahenditega 49
    Allikas: palgainfo agentuuri palgauuring Sügis-Talv 2013–2014
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.