• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduslikust soodsusest lähtuda on mõistlikum

    Rahandusministeeriumile tuli üllatusena ehitusettevõtjate liidu vahendatud arvamus, et ehitustööde riigihangetel on mõistlik valida võitja madalama hinna järgi majandusliku soodsuse asemel. See tähendab, et ehitusettevõtjate liit toetab sisuliselt niisugust lahendust, mida ehitusettevõtjad avalikult justkui ei toeta.

    Riigihangete seadus eeldab, et esimeses järjekorras lähtub hankija majanduslikust soodsusest. Kui hankijat huvitab ­ainult hind, siis valib ta selle järgi.
    Seega ei ole küsimus mitte seaduses, vaid selles, kas hankija ise otsustab lisaks hinnale võtta arvesse täiendavaid kriteeriume. Näiteks võib otsustamisel lisaks hinnale anda osakaalu ka tarne tähtaeg, kvaliteet, toote kogu elutsükli kulutused. Pakkujat iseloomustavad andmed, sh usaldusväärsus, ei ole hindamisetapil asjakohased.
    Euroopa suundumustega vastuolus. Tõsi on see, et Eestis rakendatakse majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit umbes 20 protsendil hangetest. Samas on nii mõnigi hankija võtnud ise eesmärgiks enamjaolt seda kasutada. Ühegi analüüsiga pole siiani leidnud kinnitust ka väide, et majandusliku soodsuse hindamine suurendaks vaidlustamiste arvu.
    Ehitusettevõtjate liidu arvamus on risti vastupidine Euroopa suundumusega – Euroopa Komisjon on koostöös liikmesriikidega valmistanud ette riigihangete direktiivide eelnõusid, milles on alles jäetud ainult majandusliku soodsuse kriteerium.
    Tõsi, liikmesriigile jäetakse õigus riigisiseses õigusaktis võimaldada teatud valdkondade puhul ka ainult hinnast lähtumist.
    Kui Euroopa Parlament direktiivide eelnõud saabuva aasta esimestel kuudel vastu võtab, peavad liikmesriikide uued seadused jõustuma 2016. aastal. Kindlasti kaasame ka huvigrupid eelnõu koostamisse ja ilmselgelt saab hindamiskriteerium olema arutelude üheks oluliseks teemaks.
    Pakkumusi võib avalikustada. Ka praeguse seaduse järgi ei ole pakkumuste avalikustamine iseenesest välistatud, kui need ei sisalda konfidentsiaalset teavet. Küsimus on eelkõige selles, kuidas hankija saab veenduda, et ta ei avalda salajast infot.
    Julgustan kasutama enam majandusliku soodsuse hindamiskriteeriumit.
    Kuna juba umbes pooled ostudest tehakse ­e-hangetena, on lihtne saada riigihangete registri kaudu ülevaadet, milline on teiste hankijate praktika ja milliseid kriteeriume võiks isegi eduka pakkuja väljaselgitamisel hinnata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.