Merkelil paigas toekas valitsus

Saksamaa kantsler Angela Merkel jätkab kolmandat ametiaega suure koalitsiooni eesotsas, millel on toekas enamus nii parlamendi alam- kui ka ülemkojas.

“Sellise valitsuse saamiseks oma prioriteedi – Euroopa –  jaoks on ta mitmes kodumaises ja majandusasjas sotsiaaldemokraatidele (SPD) järele­andmisi teinud,” kommenteeris agentuurile Bloomberg Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. “Ta tahab jätkata oma poliitikat ­Euroopa tugevdamiseks uute tormide vastu ja praeguse eurokriisi hästi lõpetada. Selleks kulub talle ära stabiilne ja tugeva enamusega valitsus.”

Kahe peale on Merkeli konservatiividel (CDU/CSU) ja sotsiaaldemokraatidel parlamendi alamkojas 504 kohta 631st ja ülekaal ka ülemkojas.

Rahandusminister jätkab euro kaitsmist. Pühapäeval, kui oli selgeks saanud, et SPD liikmed hääletasid ülekaalukalt koalitsiooni minemise poolt, avalikustati juba ka kavandatav ministriportfellide jaotus.

Saksamaa rahandusministrina jätkab 71aastane Wolfgang Schäuble, kes oli riigiteenistuses juba kantsler Helmut Kohli ajal. Plaaniga Saksamaa eelarvedefitsiidist jagu saada tahab Schäuble teistele riikidele eeskuju näidata ja kinnitada, et tal on euro kaitsmisega tõsi taga.

Ministriks – ase-tööministriks – naaseb Frankfurdist Euroopa Keskpangast Berliini Jörg Asmussen. Asmussen on olnud panga juhi Mario Draghi üks tugevamaid liitlasi Saksa avalikkusele selgituste jagamisel, mida Euroopa Keskpank euro kaitseks teha saab ja mida mitte.

“Asmusseni sidemetest Saksa valitsuses hakatakse puudust tundma,” ütles ING Groep NV  ökonomist Carsten Brzeski. “Ta ei kartnud Saksa meedias Euroopa Keskpanga seisukohti kaitsta.”

Saksa konstitutsioonikohtus Euroopa Keskpanga erakorraliste kriisimeetmete üle käivitunud kohtuprotsessis andsid Asmussen ja Saksa keskpanga juht Jens Weidmann tunnistusi vastasleerides.

Enne keskpanka minekut töötas Asmussen ase-rahandusministrinina Schäuble alluvuses.

Väljakutse taltsutada energiahinna tõusu. Saksa SPD juht Sigmar Gabriel saab majandusministri portfelli ja hakkab vastutama Saksamaa energiareformi eest.

Ambitsioonika reformi eesmärk on tuumaenergiast loobuda ja suurendada rohelise energia osakaalu, ministri kõige pakilisem ülesanne on taltsutada elektrienergia järsk hinnatõus. “Oleme tugev tööstusriik ja energia­reform loob tohutud võimalused uute töökohtade loomiseks, kuid meil tuleb tagada ka see, et Saksamaa tööstus jääb usaldusväärseks ja kasvule orienteerituks,” ütles Gabriel eile.

Esimene naissoost kaitseminister. Saksamaa sotsiaaldemokraadid saavad valitsuses ka töö­ministri, keskkonnaministri, justiitsministri ja perede ministri portfelli. Välisministeeriumisse naaseb Frank-Walter Steinmeier, kes oli samas ametis ka Angela Merkeli esimeses suure koalitsiooni valitsuses ajavahemikul 2005–2009. Teda tuntakse kui Venemaa suhtes sõbralikku poliitikut.

16-liikmelise valitsuse üks üllatavamaid valikuid on endise tööministri, Merkeli liitlase ja võimaliku mantlipärija Ursula von Leyeni nimetamine esimese naisena Saksamaa kaitseministriks.

Merkeli kompromissid tekitavad nurinat

Merkeli järeleandmised sotsiaaldemokraatidele on teinud murelikuks Saksa ettevõtjad.  Ettevõtjad pole rahul, et koalitsioonilepe ei luba investeeringuid infra­struktuuri ega ohja piisavalt energiareformi kulusid. Selle asemel tuleb ettevõtjatel toimetada tingimustes, kus Saksamaal hakkab kehtima miinimumpalk 8,5 eurot tunnis. Merkel nõustus ka langetama pensioni­õiguslikku iga.Kriitikute sõnul pöörab Merkeli valitsus nii tagasi kantsler Schröderi ajal käivitatud ja Saksamaale majandusedu taganud reformid, andes halba ees­kuju ka ülejäänud Euroopale. “See saadab vale signaali nii Euroopasse kui ka Saksamaale,” ütles ajalehele Wall Street Journal Saksamaa tööstus- ja kaubanduskodade assotsiatsiooni aseesimees Volker Treier. “Tüürime oma majanduse uutesse raskustesse.”

Tasub teada

Saksamaa nõuab Merkeli tähelepanu

Brüsseli mõttekoja Bruegel juhi Guntram B. Wolffi hinnangul peaks Angela Merkel oma kolmandal ametiajal rohkem tähelepanu pöörama Saksamaa kodustele asjadele.Kuhjunud on probeelmid energiareformi, hariduse ja vananeva elanikkonna pärast. Kitsaskohad jäid tähelepanuta ajal, mil valitsus lahendas eurokriisi, märkis Wolff. Valitsus on Wolffi sõnul riigi olukorraga liiga rahul, taipamata, et kõik võib kiiresti muutuda.