Maksusüsteem vajab värskendamist

Endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul on Meelis Atoneni mõte kaotada tulumaks ratsionaalne, sest riigid on ammu aru saanud, et majanduse arengut häirivad kõige vähem ressursi- ja tarbimismaks ning kõige rohkem koormab ja häirib tulumaks.

Sõerd viitas eilsele KPMG uurimuse kokkuvõttele, mille järgi maailm on paljudes valdkondades jõudnud kriitilisse faasi, kus tuleb vaadata kaugemale, et tulla toime süvenevate sotsiaalsete ja keskkonnaväljakutsetega. Ta tõi välja ressursside kahanemise, elanikkonna vananemise ja pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse. “Sellepärast on Meelis Atoneni mõttekäik ratsionaalne  –  tasandada pensionisüsteemi lisarahastamist eeldav sotsiaalmaksu tõus nii, et kaotada selle kõrvalt tulumaks ja nihutada maksukoormus ressursipõhise maksustamise suunas,” märkis Sõerd.

Ta tõi näiteks Soome, kus käibemaks tõusis tänavu 23%-lt 24%-le ja ettevõtte tulumaks langeb järgmisel aastal 24,5%-lt 20%-le.

Sõerdi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et tulumaks on riigi praeguse maksutulu osa ja riigieelarves tuleks asendus leida 650 miljonile eurole, mis on 12% maksutuludest. Sellele lisandub kohalike omavalitsuste 780 miljonit eurot. “Seega kokku 1,430 miljardit ­eurot aastas,” täpsustas ta.

Sõerdi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et mõttetu astmelise tulumaksu eksperiment, mis Eestit võib tabada, võib majandusele liiga kulukaks osutuda.

Advokaadid: teenused on ülemaksustatud. Advokaadibüroo Sorainen maksuõiguse juristi Tanel Moloki ja partneri Kaido Loori sõnul on maksusüsteemi uuendamise ja kaasajastamise debatt kindlasti teretulnud. “Praeguse maksusüsteemi probleem on selles, et teenused on üle- ja kaubad vähemaksustatud. Maksusüsteem soosib sellega ühelt poolt madalaid palkasid ja teiselt poolt ohtrat tarbimist,” selgitasid advokaadid. “Tuleks kaaluda “heade asjade” – töö andmise ja teenuste tarbimise – vähesemat maksustamist ning keskkonda kahjustava ja ületarbimise kõrgemat maksustamist.”

Nad pakkusid välja, et aktsiisid ja keskkonnatasud meil juba on, miks mitte vähendada üldist tulu- ja käibemaksumäära teenustelt ning maksustada selle asemel kõrgemalt väikese kasuteguriga tooteid. “Kui eeldada, et teenused saavad asendada kaupu, siis nii läheks ehk vähem raha välismaistele tootjatele ja võib-olla jääks selle võrra rohkem raha kodumaistele teenusepakkujatele,” märkisid advokaadid.

Maksumuudatuste tegemisel peaks nende sõnul lähtuma vanasõnast, mis käsib enne lõikamist üheksa korda mõõta. “Hea meelega ei loeks ülepäeviti esimese asjana uudiseid selle kohta, et üks või teine maksumuudatus on avalikkuse, presidendi või kohtuvõimu silmis liigse kiirustamise ja läbimõtlematuse tõttu negatiivse hinnangu saanud,” märkisid nad.

Nordic Hotelsi juhi Feliks Mäguse sõnul on tulumaksu kaotamine radikaalne mõte, kuid maksusüsteem tasub üle vaadata. “Maksusüsteem on mingi aja kehtinud, sellel on omad head ja ka halvad pooled,” märkis Mägus. “Mõistlik on korralik inventuur teha.”

Maksustamine peab olema tasakaalus, nii et see viiks ühiskonda edasi ega tekitaks ebaõiglust, seisakut või tagasiminekut. “Tahame, et elu ei muutuks ainult näiliselt, vaid ka tegelikult oleks elu parem,” tõdes Mägus.

Praegu on tendents tema sõnul selline, et makse pigem tõstetakse ja kiiresti. “Seda tehakse ilma mõjuanalüüsita ja huvigruppidega arutamata,” tõdes Mägus.

Tallink Grupi ASi nõukogu esimehe Toivo Ninnase sõnul vajab tulumaksu teema arutamist küll, sest see on meil nagu püha lehm, mida keegi ei puuduta. “Saan aru, et riik ilma rahata elada ei saa, meil on vaja palka maksta õpetajatele ja politseinikele ja teistele,” märkis Ninnas. “Tuleb leida parem variant. Aga mitte nii, et raiutakse kivisse, et eesmärk on 1% alla lasta ja samal ajal paneme muu maksu otsa,““selgitas Ninnas.

 

Kaotada tulumaks

Kunagine majandusminister ja praegune Tavidi kullasuuna juht Meelis Atonen ütles Postimehele, et Eestil oleks viimane aeg taas maksusüsteemiga midagi uuenduslikku ette võtta. Eesti innovaatilise maksusüsteemi tuumaks võiks tema arvates olla tulumaksu täielik kaotamine.