Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina ja EL tormasid kinnisilmi geopoliitikasse

    Ukraina on hämmastav maa. Seal on võrratud inimesed: ühtaegu praktilised ja idealistlikud, isepäised ja ratsionaalsed, sügava talupojatarkuse ja asjaliku ellujäämisoskusega. Seal on ka poliitiline eliit: konjunkturistlik ja korrumpeerunud, strateegilise ilmavaateta või lihtsalt nõrk. Selle kõigega peaks Euroopa Liit märksa enam arvestama, kui seda on tehtud.

    Ukraina eliit ei vääri oma rahvast, aga rahvas pole suutnud sünnitada väärikamat eliiti. Oranž revolutsioon õitses, kuid õiget vilja ei kandnud. Nüüd on teiseks vapraks katseks tänavatele tuldud. Nn Euromaidan algas protestina Ukraina valitsuse 21. novembril välja hõigatud ootamatu otsuse vastu peatada vaid nädal enne plaanitud allakirjutamist assotsiatsioonileping ELiga. Praeguseks on nõudmised laienenud. Asi ei ole enam formaalses leppes ELiga, nüüd protestivad nad korrumpeerunud valitsussüsteemi vastu tervikuna. Kodumaise valitsemise küsimused põimuvad geopoliitilise valiku dilemmaga – ning mitte päris alusetult.
    Venemaa geopoliitiline mõtlemine. Teisalt on ikkagi kummaline, et Ukraina on sattunud Venemaa ja ELi vahelise geopoliitilise võitluse tallermaaks. Neist kolmest mõtleb tegelikult ainult Venemaa geopoliitilistes kategooriates. ELil praktiliselt puuduvad geopoliitilised instinktid ja vastav käitumisoskus. Ukraina aga pole selliste valikute tegemiseks lihtsalt veel valmis.
    Esiteks on riigi ida- ja lääneosa elanikud Ukraina tuleviku suhtes mõneti eri meelt. Kuigi mõlemad tahaksid efektiivset valitsemissüsteemi ja ausat eliiti, usaldab ida ikkagi Euroopat märksa vähem kui lääs. Osalt õigusega – ELi assotsiatsioonilepe avaks Ukrainale küll Euroopa turu ahvatlevad võimalused, ent selleks tuleks riigil teha ka palju kodutööd. Viimane võiks kujuneda raskeks just Ida-Ukrainasse koondunud suurtele Vene turule orienteeritud tööstustele.
    Kui Ukraina eliit ja valitsus mõelnuks strateegiliselt ning plaaninuks ette, siis oleks neil olnud võimalus riske ennetada ja pehmendada. Ent eliit lähtus ühepäevapoliitikast – keskendus võimu kindlustamisele ja opositsiooni nõrgestamisele, unustades mitte üksnes strateegilised tulevikuplaanid, vaid ka akuutse eelarveplaneerimise. Kui siis Venemaa alustas suvel läbimõeldud majandussurvet, sulgedes oma turu mõningatele Ukraina kaupadele ja ähvardades rohkemaga, ning teiselt poolt lubades Ukrainale hädasti vajalikke laene, kui Kiiev ELi assotsiatsioonileppest loobub, oli juba liiga hilja põhjalikumateks muutusteks, mis võinuks Ukraina Vene surve vastu immuunsemaks muuta.
    Brüsseli soovmõtlemine. Samas polnud ka ­Euroopa Liit olukorra kõrgusel. Tagantjärele on ilmne, et EL ei olnud päriselt informeeritud ei Ukraina sisemistest vastuoludest, Vene surve tõsidusest ega Vene-Ukraina kohtumiste tegelikust sisust. Nagu Janukovitš ei tahtnud valida Venemaa ja Euroopa vahel, nii ei suutnud Euroopa valida normatiivse, kriteeriumidel rajaneva ning geopoliitilise, mõjusfääride loogikal rajaneva lähenemise vahel Ukrainale. EL lähenes Ukrainale – ja teistele idapartneritele – kunagise laienemispoliitika lahjendatud variandiga, lootes, et elu kohandab ennast Brüsseli soovmõtlemisele vastavaks. Ei kohandanud.
    ELile annab Vilniuse fiasko ja sellele järgnenud Ukraina “eurorevolutsioon” hea võimaluse luhtumistest õppida ning lõpuks ometi luua idapartneritega suhtlemiseks tegelikul olukorral põhinev strateegia. Sama ei saa väita president Janukovitši kohta. Raske on näha, kuidas tema saaks praegusest olukorrast terve nahaga välja tulla. Teoreetiliselt võiksid läbirääkimised opositsiooniga, asjakohased valitsusmuudatused ja kindel lubadus ELi assotsiatsioonileping alla kirjutada praeguse protestilaine ehk maha rahustada. Ent Janukovitši legitiimsus erodeerub iga päevaga ning opositsioonil ei pruugi olla huvi jagada temaga vastutust olukorra eest riigis, kui Vene majandussanktsioonid – mis ELi teed minnes on vältimatud – lähikuudel hammustama hakkavad. EL saaks Ukraina majandusolukorda ehk pisut leevendada, ent Euroopa abi on kindlasti aeglasem ja tingimuslikum, kui Venemaa pakutav raha. Teisalt on raske kujutleda Janukovitšit ka tolliliiduga liitumas. Kui see olnuks tema plaan ja soov, siis teinuks ta seda juba ammu.
    Aga nii ehk teisiti peaks Euroopa Liit asuma tööle tõsiseltvõetava Ukraina-strateegia kallal. Euromaidani protestid ega isegi Janukovitši allkiri assotsiatsioonileppel ei ole imeravim, mis selle riigi tegelikud probleemid lahendaks.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Iraani-Iisraeli konflikt lennutab nafta hinda Lootus intresside langetamiseks kahaneb
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.