Kuidas osta paanikat?

Rogers eristab investorite ja kauplejate oste. Kui olete kaupleja ja saate osta paanika ajal ning peaaegu alati, kui olete investor ja ostate paanika ajal, läheb teil hästi, rääkis ta.

“Mõnikord on parem olla paanika ajal kaupleja,” märkis Rogers. “Näiteks kui puhkeb sõda või mõni teist laadi katastroof, siis kõik kukub, siiski ostavad mõned inimesed just sel ajal väga targalt.  Siis, kui tuleb tõus – olgu siis järgmisel päeval või järgmisel kuul –, müüvad nad ostetu maha.”

“Kauemaks raha paigutavad investorid saavad kah osta, kuid selleks, et tuleks pikemaajaline tõus, kulub tavaliselt rohkem aega,” rääkis Ro­gers. “Näiteks kui on sõda ja aktsiad kukuvad 100-lt 30-le ja kõik lendavad peale, võib hind tõusta 50-le. Seejärel laadivad kauplejad investeeringud maha ning aktsia võib taas minna tagasi 30 peale,” illustreeris ta.

Kui ostate investorina paanika ajal ja teate, mida te teete, ning seejärel ostetut mitu aastat hoiate, teenite te palju raha, kinnitas Rogers. Ta soovitas ka püüda selgeks teha, kui suure ulatuse kriis või paanika võtab. “Kui puhkeb sõda, ei tea te, kas see on ajutine sõda,” tõdes ta.

Parim kaupleja. Rogers meenutas tööd koos Roy Neubergeriga, kes on kõigi aegade parim kaupleja. Kui aktsiate hinnad paanitsesid alla, oli tema tavaliselt üks vähestest ostjatest, kuna teadis, et võib tulla tõus – ehk mitte samal päeval, aga võib-olla samal nädalal või kuul. Ja Rogersi sõnul läks peaaegu alati tõesti nii. “Ükskõik, kui halb on ­uudis, eriti, kui sellega kaasneb aktsia suur kukkumine, siis see on tõenäoliselt hea ostuaeg, kui teil on selleks jõudu ja mõistust,” tõdes ta ja tõi põhjenduseks, et sellele järgneb tõus. Paanikaostude puhul ja kriisioludes on see normaalne tegevus.

Siiski ei ole see alati kerge, kuna kogu meedia ja kõik teie tuttavad karjuvad, et te olete rumal, kui isegi püüate seda teha. Kuid kui te mõtlete oma peaga ja tunnete oma riskitaluvust piisavalt, siis on võimalus, et teenite palju raha, seletas investeerimisguru.

Mida peab Rogers oma edukaimaks kriisiinvesteeringuks või tehinguks, kui veri oli tänavatel? Rogersi sõnul oli tema lemmik 90ndate lõpus toorainete ostmine, mida kõik pidasid katastroofiks. Rogersi arvates see nii ei olnud, oli lihtsalt suurepärane võimalus ja palju asju, mida osta. Näiteks otsustas Merrill Lynch 1998. aastal panna kinni oma tooraineäri, mida nad olid ajanud pikka aega.

“Ma ostsin, asusin siis suurelt toorainete ärisse,” ütles Rogers. “See on näide, millistest investeeringutest ma räägin. Kõik olid tooraineärist rohkem või vähem väljunud, aga mina otsustasin selle äri suurelt ette võtta.”

Kriisiriikides maksab kogemus. Rogers tõi näiteks oma esmakordse Hiina investeerimise 1999. aastal ja siis jälle 2005. aastal. “Turg oli neil aegadel väga halb,” meenutas ta. “Investeerisin uuesti 2008. aastal, kui kõik turud kogu maailmas kukusid kokku, sealhulgas Hiina.”

“Tegin investeeringuid kriisiturgudele ja mul läks veidi paremini, kui oleks pidanud, kuna mul mul oli rohkem kogemusi,” resümeeris Aasias elav ameeriklane. Ta toonitas, et väga tähtis on teada, mida te teete. “Selle all pean ma silmas, et peate ise olukorda jälgima ja aktsiat, toorainet või maad analüüsima. Kui te teete seda kriisituruga, siis on võimalus, et saate raha teenida.”

Küsimusele, kus siis praegu võiks leida parimaid kriisituru või “veri tänaval”-liiki võimalusi, vastas ta, et Venemaal.

“Ma arvan, et Venemaa on üks maailma vihatumaid turge,” ütles Rogers. “Ma ei usu, et on palju inimesi, kellel on Venemaa või Putini kohta midagi ilusat öelda.”  Ta tõdes, et oli Venemaa suhtes ka ise pessimistlik aastatel 1966–2012 – 46 aastat! “Kuid siis tulin järeldusele, et kuna see on nii vihatud – ja te peate alati vaatama vihatud turge! –, siis tõenäoliselt on Venemaal häid võimalusi.”

Turud, millest keegi ei räägi. Selliste turgude näiteks tõi Rogers Põhja-Korea. “Ameeriklastel on Põhja-Koreasse investeerimine illegaalne tegevus. Tõenäoliselt on USAs keelatud isegi sõna “Põhja-Korea” ütlemine,” naljatas ta, aga lisas, et talle meeldib vihatud maid vaadata. Kuigi Põhja-Koreas ei ole börsi ning ameeriklastele investeerimisvõimalusi, võib midagi leida järelturult.

Rogersi sõnul on margid ja kuldmündid ainus viis, kuidas selle maa suhtes mingisugust riski võtta. “Ja te ilmselgelt ei investeeri (otse) riiki, kuna ostate järelturult,” lisas ta.

Rogers rääkis, et on olnud inimesi, ja võib­­-olla on neid endiselt, kes investeerisid Põhja-Korea võlakirjadesse. “Mina seda ei teinud, kuid võib olla teisi teid, kuidas Põhja-Koreasse investeerida,” pakkus ta. Ta ei teadnud, kas Põhja-Korea võlaga tehakse veel tehinguid, kuid meenutas, et mingil hetkel oli Põhja-Korea maksejõuetu.

Veel üheks näiteks tõi Rogers Iraani aktsiaturu, kuhu ta investeeris 1990ndatel ja 40kordistas investeeringu.

“Ma ei pannud Iraani miljoneid, kuna seal oli piirang, kui palju üks inimene võib investeerida,” selgitas Rogers. “See oli 20 aasta eest, aga ma tahaksin taas sinna investeerida,” ütles ta ja kinnitas, et Iraan on kindlasti tema jälgimisnimekirjas, nagu ka Liibüa ja Süüria.

 

Kes on Jim Rogers?

James “Jim” Rogers on Ameerika ärimees ja investor, kes elab Singapuris. Ta asutas koos George Sorosega ühe maailma edukaima riskifondi Quantum, mis teenis 10 aastaga 4000%, kui USA S&P 500 indeks teenis vähem kui 50%.Nüüd 71aastane Rogers on viibinud ka Eestis oma mootorrataste ja autodega ümbermaailmareisidel. Nendest reisidest kirjutas ta raamatud “Investment Biker” ja “Adventure Capitalist”.