Kas kallis säästev korter tasub end ära?

Kinnisvaraarendaja Martin Lember selgitab: "Meie anname inimestele võimaluse efektiivselt elada ja kulud kontrolli all hoida. Kas nad seda teevad, on nende enda kätes."

Compakt Kinnisvara rajas Nõmme keskusesse kaks energiasäästlikku, kõrge ehituskvaliteediga korterelamut. Praegu käivad veel siseviimistlustööd.

Esmasel vaatlusel paistavad kui tavalised uusarendused, kuid lahendused on teised. Ka hinnaklass on seetõttu kõrgem, näiteks neljatoaline 95 ruutmeetri suurune korter maksab 364 000 eurot ehk ruutmeetri hinnaks 3700 eurot. Tõsi, selle sees on ka suur rõdu ja saun.

Ometi on see kinnisvaraturul küllaltki erandlik, pigem panustavad arendajad odavasse lõpphinda, mis meelitab tarbijaid, kel pole rahakott puuga seljas. Compakt Kinnisvara juhatuse liige Martin Lember aga on veendunud, et turul saab konkureerida ka kvaliteediga. Ta märgib, et palju sõltub ka asukohast.

Kokkuvõttes on taolise projekti ehitamine kallis, kuid täpsetest numbritest Lember ei räägi. "Nõmme on väljakujunenud infrastruktuuri ja olemusega kõrgelt hinnatud linnaosa ja selle täiendamiseks ei saanud me hoonete kvaliteedi puhul teha allhindlust. Korralikule kvaliteetsele kaubale on sihtrühm siin olemas," toonitab Lember. "Ostetakse ka investeeringuna, sest mõeldakse pikemalt ette. Nõmmel on korterite osas defitsiit."

Tegu on ka A-energiaklassi majadega. Lember sellele aga nii palju ei rõhuks. "Igas majas on võimalik tekitada suuri arveid - näiteks tuled pidevalt põlevad, käid iga päev vannis. Meie anname inimestele võimaluse efektiivselt elada ja kulud kontrolli all hoida. Kas nad seda teevad, on nende enda kätes." Taolises majas elades võivat arved mõne vana kortermajaga võrreldes olla isegi poole väiksemad.

 

A-energiaklassi maja kokkuhoiukohad, Pärnu mnt 271 maja näitel

1. Korterit kütab põrand

Maja korterites on vesipõrandaküte, üldkasutatavates ruumides radiaatorküte.

Vesipõrandakütte puhul toimub korteri soojendamine kogu põrandapinna ulatuses. Igas toas on omaette andur, mida saab seadistada soovitud temperatuurile. Näiteks magamistubades ja lõunapoolsetes tubades hoida temperatuur madalam ning põhjapoolsetes ruumides kõrgem. Igal korteril on eraldi küttearvesti.  "Meie eesmärk on olnud korterite kulude rehkendamise ja mõõtmise viimine individuaalseks. Seda nii elektri, vee kui kütte puhul," sõnab Lember. "Samuti on kõik arvestid kauglugemisega ja nende näite eraldi esitama ei pea."

2. Ventilatsioon tagastab 80% energiat.

Lahendus: ventilatsiooniseadmed  on varustatud soojustagastite ja elektrilise järelküttega

Kellel on majas ventilatsioon, mis lahendatud välisseinas asuvate värskeõhu klappidega ja soojatagastuseta väljatõmbega, kaotab sellega koos märgatava osa küttesoojusest ja rahast. Sellisel juhul võetakse õuest soojendamata külm õhk sisse, köetakse üles ja tõmmatakse seejärel taas välja. "Meie majades olevate seadmete puhul tuleb tuppa juba eelsoojendatud ja filtreeritud õhk. Igas korteris on individuaalne ventilatsiooniagregaat, mida saab iga korteriomanik vastavalt oma soovidele seadistada. Ventilatsiooniseadme energiatagastus on 80 protsenti, mistõttu on kokkuhoid küttearvetes meeletu " kommenteerib Lember.

3. Maja silmad peavad sooja.

Maja aknad on kolmekordne klaaspakett kahekordses puit-alumiiniumraamis, lõuna-ja läänepoolsed aknad on päikesekaitseklaasiga.

Lember osutab akendele ja ütleb, et need peavad soojust, seetõttu on vajadus kütta märgatavalt väiksem. Kui inimesed on antud maju vaatamas käinud, siis üheks mureks on olnud: kas tänavamüra jõuab korteritesse. Nimelt on lähedal Pärnu maantee, kus liiklus tipptunnil üpris tihe. "Kui aknad on lahti, siis tipptunni ajal on ikka kuulda, aga kui aknad kinni, siis ei kuule midagi," räägib Lember.

Alates 2013. aastast on energiamärgis kohustuslik üle 500m² kasuliku pinnaga avalikel hoonetel, uutel ehitatavatel hoonetel ning olemasoleva hoone/hoone osade müügil või väljaüürimisel, kui seda nõuab ostja või üürilevõtja.

Energiamärgiseid väljastava Eesti Energia kõneisik Eliis Vennik selgitab: "Erinevad energiaklassid näitavad, kui palju hoone tarbib energiat aastas ehk kui energiatõhus on hoone. See on kasulik indikatsioon näiteks kinnisvara soetamisel, sest aitab hinnata seda, kui suur on ühe või teise objekti igakuine energiakulu - kui palju kulub energiat küttele, elektrile, vee soojendamisele." Märgisele lisatakse ka soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks - see on hea alus investeerimisotsuste tegemiseks. "Energiamärgis on sageli ka laenusaamise tingimuseks riiklike laenude puhul või hoone olukorra parandamiseks - näiteks KredExist." lisab Vennik.

A-klassi energiamärgiseid on Eesti Energia seni välja andnud kümmekond. Kõrvutamaks võimalikku säästu, toob Vennik välja ühe näitliku arvutuse, mille kohaselt kulutab A-klassi 65 ruutmeetrine korter B-klassi sama suurest pinnast 42% võrra vähem energiat.

 "Kuna elektrienergial on kaalumise tegur kaks ja me võrdleme ainult elektrienergial majandavaid kortereid, siis saab järeldada, et korterite aastane ülalpidamise kulu vahe on 329,875 eurot," ütleb Vennik.