Ära usu keskkonda, parem usu iseendasse

Tõsi, me oleme kaotamas arvukalt Vene turiste, kuid samas on Eestisse tulnud ja tulemas oma kodumaalt pagev venelaste erakapital. Ka maandub ilmselt Eestisse nii mõnigi välisinvesteering, mis veel mõni kuu tagasi oli määratud minema itta. Isegi ettevõtjad, kellel on otsesed majandussidemed Venemaaga, olid valdavalt need riskid oma ärisse sisse arvestanud ja suudavad ümber orienteeruda. Samas on selge, et isegi täieformaadilise külma sõja puhul jääb rida majandussidemeid, näiteks naftatransiit, siiski püsima.

Siinkohal soovitavad suurettevõtjad poliitikutel hoiduda lammutavatest avaldustest, mis võiksid mõne neutraalse majanduskraani kinni keerata. Samas antakse endale aru, et ELi sanktsioonidele või kaitsevõime tugevdamisele Eestil alternatiivi pole.

Palka tuleb tõsta. Mõõdukale majanduskasvu prognoosile vaatamata on ettevõtjad ühel meelel, et palka tuleb tõsta. Kahel viimasel aastal on keskmine palk märksa kiiremini kasvanud kui SKP. Konvergeerumine Euroopa palgatasemeteni käib täie hooga ning vähemalt 5% palgakasvu kirjutatakse 2015. aasta eelarvesse sisse.

Vaielda võib selle üle, kas tuleb tõsta praegu 500 ­eurot saavate inimeste palka 600 eurole või korralda oma tegevus ringi selliselt, et väiksem hulk 1500eurose palgaga häid spetsialiste suudab ära teha suurema töö. Ilmselt tuleb teha mõlemat.

Kindlasti jäävad aga märksõnadeks investeeringud tehnoloogiasse ja laiemalt efektiivsuse suurendamisse. Samas osundab Alexela suuromanik Heiti Hääl Äriplaani konverentsil hüppelisele spetsialistide vajadusele ka näiteks põlev­kivisektoris. Palgakasv võib olla peavaluks eksportööridest ettevõtjatele, kuid on kindlasti võimalus neile, kes tegutsevad siseturul.

Ettevõtjad lootusrikkad. Järgmise aasta riigi­kogu valimistesse näivad ettevõtjad suhtuvat rahulikult. Rõivase-Mikseri valitsus on vähemalt väliselt tasandanud Ansipi ajal tekkinud pingeid. Ka on Venemaal toimuv teatud mõttes leevendanud Eesti eliidi sisemisi vastuolusid ning valmisolek konsensuslike lahenduste leidmisele on märksa suurem.

Olen optimistlik ja arvan, et järgmisel aastal kuulavad poliitikud ettevõtjate häält hoopis rohkem. Isegi kui riigikogu valimistulemus viib vasakpoolsete võiduni, siis on põhjust loota, et Eesti majandus jääb puutumata rumalatest sotsiaalpoliitilistest vallatustest.

Sotside esimees Sven Mikseril on täna Äriplaanil võimalik välja tuua, kuhu ja konkreetselt investeeritakse lähiaastatel sajad miljonid euroinvesteeringute raha. Me võime küll lõputult vaielda selle mõttekuse ja otstarbekuse üle, kuid igal juhul on see tugev turgutus majandusele tervikuna, mis kulub ärevatel aegadel marjaks ära.

Eesti Pank alandab Eesti majanduse väljavaateid juba mitmendat korda järjest. Sellest, kui palju täpselt, räägib asepresident Ülo Kaasik tänasel konverentsil. Loodan väga, et aasta pärast peab Eesti Pank tegema oma korrektsiooni juba suunaga üles!

Kui me peatoimetaja Meelis Mandeliga Äriplaani konverentsil kuuldu ja räägitu kokku võtame, siis tahaksin tõdeda, et Eesti ettevõtjad vaatavad uude aastasse lootusrikkalt. Ehk isegi lootusrikkamalt kui riik ja mitmesugused eksperdid meile praegu ennustavad. Õhtuks saame näha, kas mul oli õigus.