• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Eesti riigivõlg on kahe aastaga kasvanud kaks korda. Kui veel 2011. aastal oli valitsussektori koondvõlg alla ühe miljardi, siis mullu lähenes juba kahele miljardile eurole. Teisisõnu, oleme kõigest kahe aastaga miljard eurot juurde laenanud.
Võlga iseenesest ei pea kartma. Küll aga on ohumärk, kui võlg kulub investeeringute asemel jooksvate kulude katteks. Ühiskonnale olulistest projektidest pole kuulda kippu ega kõppu. Selles kontekstis on kummaline, et valitsus tõrjub debatti võla üle.
Fookuses pole ühtki suurprojekti. Eesmärki, mis oleks ühiskonnale kasulik ja tõmbaks ühtlasi majanduse käima.
Pigem kõlavad vastassuunda kalduvad ideed stiilis sularaha igasse talusse ja vald igasse külasse.  Tegemata või pooleli on haldus-, haridus- ja haiglareform. Ehitamata Tartu maantee ja Saaremaa sild. Laualt maas on arutelu võlakirjade üle, olgu riigi- või omavalitsuste tasemel, kuigi see looks rööbiti investeerimisele võimaluse ka kodanikel panustada hoiusel kasutult seisvaid eurosid Eesti kasvu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele