Diplomaatiliste allikate teateil on kõige tõenäolisem esimese sammuna lisada sanktsioneeritavate nimekirja isikud, kes osalesid 2. novembril separatistide kontrollitud territooriumil valimiste korraldamises, mille Ukraina valitsus on kuulutanud illegaalseks.

Teine võimalus on laiendada olemasolevaid sanktsioone Venemaa finantssektori, kaitsetööstuse ja energeetikasektori ettevõtete vastu ning kolmas – hetkel üsna ebatõenäoline areng – laiendada sanktsioone uutesse valdkondadesse, vahendas agentuur Bloomberg.

Uute meetmete eesmärk on survestada Ukraina separatiste ja Venemaad kinni pidama 5. septembril Minskis sõlmitud relvarahu tingimustest.

USA välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki kinnitas eile, et USA ja Euroopa Liit on valmis kehtestatud sanktsioone laiendama ja süvendama.

ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralisel istungil, kus arutati olukorda Ukrainas, ütles USA suursaadik Samantha Power, et Venemaa küll räägib rahust, kuid õhutab sõda. „Meil tuleb survet suurendada,“ ütles Power, kuni Venemaa valib lõpuks pingete maandamise tee.

Tuleva nädala alguses kohtuvad ELi välisministrid, et arutada Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone.

ELi kõrge välisesindaja Federica Mogherini sõnul arutatakse ministrite kohtumisel uute nimede lisamist sanktsioneeritavate nimekirja. Nii teatas ta ministritele kohtumise eel läkitatud kirjas. Muud võimalikud sanktsioonid on küsimus valitsusjuhtidele, kes kohtuvad detsembris Ülemkogul, vahendas Bloomberg.

Praegu pole liikmesriikide seas üksmeelt ka selles osas, kas sanktsioneeritavate nimekirja oleks vaja täiendada. 

Ukraina liidrid hoiatavad, et pinged riigi idaosas on tõusnud tasemele, millest võivad uuesti puhkeda lahingud. NATO kindral Philip Breedlove teatas, et NATO on täheldanud Venemaalt  tankide, sõjatehnika ja sõdurite liikumist Ukrainasse. Venemaa kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkovi sõnul pole mingeid tõendeid, mis NATO väiteid kinnitaksid, vahendas RIA Novosti.