Leedu edulugu: õigeaegsed reformid ja rikkurite hämar raha

"Meile meeldivad teie õigeaegsed struktuursed reformid, oskus hoida korras riigi rahaasjad ja ka haridussüsteem. Ma loodan, et suudame seda vähemalt natuke teilt kopeerida, tean, et teie ise olete suutnud seda Soome pealt teha,“ selgitas ta.

Eelmine aasta oli Mačiulise sõnul erakordselt hea Leedu kinnisvaraarendajatele, sest valitses tõeline mull.

Mustad litid vahetati kinnisvaraks

„Leedus on paljudel inimestel palju raha, mis on saadud kahtlasel teel. Inimesed ei tahtnud vahetada litte eurodeks, seega ostsid nad hoopis asju, sealhulgas kinnisvara. Tehingute arv hüppas mullu lakke, kusjuures 70% kinnisvaratehingutest tehti ilma igasuguse krediidita, nad maksid sulas,“ rääkis ta.

Üldiselt on aga Baltikumi kinnisvaraturu seis Mačiulise kinnitusel päris tervislik. Kui tänavu ja järgmisel aastal ei tõuse hinnad rohkem kui palgad, ei tule märkimisväärset mulli.

Mačiulis ütles, et Leedu edu peitub veel ka aastatel 2009 ja 2010 tehtud mitmes edukas struktuurses reformis.

„Reformisime näiteks riigiettevõtete toimimise ja pankroti süsteemi. Tööturu seisukohast saab oma ettevõtte registreerida internetis ühe päevaga. Eestist möödumine pole olnud päris juhuslik, on siiski mõned edu faktorid olnud,“ märkis ta.

Palka kergitab produktiivsus

Selleks, et meie palgad poleks enam kaks kuni neli korda madalamad kui ülejäänud Euroopas, peavadki esmalt tõusma produktiivsus ja hinnad, ütles Mačiulis kogu Baltikumi kohta.

„Palgakasv ületab produktiivsuse kasvu, see on eriti suur probleem Eestis, kuigi on ilmnenud viimastel aastatel kõikides Balti riikides. Me nägime sarnast olukorda aastatel 2005 kuni 2008. Kui palgakulu kasvab kiiremini kui töötajate toodetav väärtus, kaotab ettevõte kiiresti oma turuosa. Kuna me ei taha, et meie palgakasv aeglustuks, on ainus võimalus meie konkurentsivõime tõstmiseks produktiivsuse kiirem kasv,“ lisas ta.