Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingud keeldusid tööandjate pakutud palgatõusust

    Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar hoiatas, et liiga järsk miinimumpalga tõus võib mõjuda halvasti.Foto: Raul Mee

    Tööandjate keskliit tegi tänastel läbirääkimistel miinimumpalga tõstmiseks ettepaneku, millest ametiühingute keskliit keeldus, teatas tööandjate keskliit.

    Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu on miinimumpalk 390 eurot.
    Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast.
    Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul ei saa miinimumpalka järsult tõsta, sest sellest kannatavad kõige rohkem madalapalgalised. “Palkade kasv saab ikkagi tulla sellest, kui tekivad targemad töökohad ja inimeste kvalifikatsioon tõuseb,” ütles Tamsar.
    “Miinimumpalga jõuga ja hüppeliselt tõstmine lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle töökohad kaovad, kuna ettevõtted kolivad odavamatesse riikidesse või on lihtsalt sunnitud uksed kinni panema. Saata paarkümend tuhat inimest töötuna koju ja loota, et nad õpivad ümber ja siis tulevad kõrgema kvalifikatsiooniga tagasi tööjõuturule – see ei toimi. Lisaks on see raske koorem ühiskonnale,” rääkis ta.
    Tööandjate keskliidu juhi sõnul ei tule näiteid kaugelt otsida: 2010. aastal otsustas Sloveenia valitsus tõsta alampalka 23% võrra ja tagajärjed olid rasked. Ta selgitas, et ettevõtetel ei olnud enam raha investeeringuteks, arendustegevused peatati, välisinvesteeringud vähenesid. Aastaga kukkus Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 52. kohale, tahapoole Venemaast. Sloveenia ei ole oma positsiooni siiani suutnud taastada, olles edetabelis 49. Eesti on samas 31. kohal.
    „Mõjud tööjõule olid valusad. Kiiresti kadus 7000 töökohta, järgevatel aastatel veel 11 000, noorte tööpuudus suurenes 25 protsendile. Süvenes pikaajaline töötus: tänased töötud on selles olukorras olnud kauem kui aasta,“ loetles Tamsar.
    Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Eestis tuleb miinimumpalka tõsta, kuid seda ei saa teha liiga järsult. „Leiame, et iga töökoht, iga töötav inimene on Eestile oluline,“ ütles Tamsar. „Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii. Hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene.“
    Keskliidu teatel on Eesti miinimumpalk 390 eurot praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743 eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Nädala lood: helesinine Hispaania unistus ja 650 töökoha kadumine Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid lood, mis olid seotud Hispaaniaga ja sealse kinnisvaraga, kuid huvi pakkus ka väike Eesti linn, kus võib töökoha kaotada 650 inimest. Lisaks kõnetas veel ehitus ja valdusfirma laiali jagamine.
Raadiohitid: kinnisvara- ja ehitusturu elavnemiseks kulub aastaid
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.
Turu elavnemine on ilmselt aastatepikkune lugu, rääkis Merko eksjuht Andres Trink nädala kuulatuimas saates “Kuum tool”. Huviga kuulati ka podcaste, mis keskendusid eri nurkade alt investeerimisele.