Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiabi Tehvandi Spordikeskusele kütab kirgi

    SA Tehvandi Spordikeskuse pikaaegne juht Alar Arukuusk, kes juhib mh ka Reformierakonna Otepää piirkonda.Foto: Marko Mumm, Eesti Päevaleht

    Otepää ettevõtja Madis Mutso avastas SA Tehvandi Spordikeskuse rahastamisse süüvides, et sihtasutusele on aastate jooksul miljoneid eurosid riigi toetusi antud segastel alustel ja Euroopa Komisjoni teavitamata.

    Oma järjekindlate, kuude viisi e-postitatud küsimustega ametnikele saavutas Mutso lõpuks olukorra, kus esmalt ümmargusevõitu selgitusi jaganud ametnikud olid sunnitud pöörduma Euroopa Komisjoni poole, et selgitada välja, kas TSKle juba eraldatud riiklikud toetused on kokkusobivad komisjoni määrusega nr 651/2014, mille artikkel 55 reguleerib riigiabi osutamist spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule. Varem ei olnud TSK Euroopa Komisjonile riigi eraldatud toetuste kohta teatisi esitanud ja rahandusministeerium püüab nüüd mh välja selgitada, kas nn vanade toetuste kohta tuleb teatisi tagantjärele esitada või mitte.
    "Palun lõpetage Tehvandi rehepaplus!" kirjutas Lõuna-Eesti ettevõtja, Otepääl Bernhard spaa hotelli pidav Mutso kultuuriministeeriumi spordi asekantslerile ja TSK nõukogu esimehele Tõnu Seilile juuni alguses, pärast mitu kuud kestnud erinevaid pikki kirjavahetusi ametnikega. Mutso otsustas end TSK rahaasjadesse pühendada pärast paari seminarihanke kaotamist TSKle ehk teisisõnu said need riigiabi nautivale sihtasutusele kaotatud hanked viimaseks piisaks ettevõtja karikasse.
    Seil rääkis Äripäevale, et spordivaldkonna ja selle infrastruktuuri riigipoolse rahastamise kohta ei olnud enne suuniseid, kui selles mullu juulis kehtima hakanud täiendatud määruses. See tähendab, et varasemas, 2008. aastast kehtinud määruses ei olnud sporditaristule riigiabi osutamine grupierandi kujul reguleeritud.
    Seili sõnul on TSK rahastamisel seni lähtutud sellest, et spordikeskuse taristu on kohaliku tähtsusega objekt, mis ei kahjusta liikmesriikide vahelist kaubandust. Selline lähenemine näib aga küsitav, kuna TSK tegeleb majandustegevusega ning ei saa öelda ka seda, et TSKga seotud abimeetmed oleks olnud ainult kohaliku iseloomuga.
    Igatahes, nagu öeldud, sundis Otepää kandi ettevõtjate nurin ja küsimuste tulv ametnikke Euroopa Komisjoniga suhtlema. Komisjoni mitteametlik vastus saabus rahandusministeeriumile eelmise nädala lõpus ja oli küll TSK jaoks positiivne, kuid väga napp. Komisjon märkis, et TSKle osutatud abi on neile esitatud info põhjal lubatav riigiabi ja seda ka tagasiulatuvalt, kui riigiabi on taotletud enne abikõlbulikke töid. Samas toonitati vastuses, et tegemist pole Euroopa Komisjoni kindla seisukohaga, vaid üksnes mitteametliku juhisega. Pealegi tugines komisjoni vastus üksnes rahandusministeeriumi 2,5 lk pikkusele kirjale, mitte komisjoni enda järelevalvele või analüüsile.
    Bernhard spaa hotelli omanik Madis Mutso, kes asus võitlusse Tehvandi Spordikeskuse sekkumise vastu Otepää turismiärisse.Foto: Andres Haabu

    Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus

    Asutati 2004. aastal 4,5 miljoni eurose sihtkapitaliga kultuuriministeeriumi (97% sihtkapitalist), Eesti Suusaliidu (2%) ja Otepää valla (1%) poolt.

    Hõlmab Tehvandi Spordikeskust, Kääriku Spordikeskust (alates 2012) ja Tartumaa Tervisespordikeskust (alates 2014).

    Rahastatakse peamiselt riigieelarvest kultuuriministeeriumi vahendusel (investeerimistoetus ja tegevustoetus), lisaks teenib tulu majandustegevusest.

    Haldab hotelli, puhkemaja, restorani, saunasid, staadionikompleksi koos konverentsiruumidega, erinevad sportimise, nt suusatamise radu, suusahüppemäge, seiklusparki, lasketiiru, jõusaali jne.

    Sihtasutusel on kaks juhatuse liiget ja seitse nõukogu liiget, keskmine töötajate arv oli mullu 72.

    Lisaks Tehvandi Spordikeskusele tegutseb Eestis veel kaks sarnast riiklikku sihtasutust: Jõulumäe Tervisekeskus ja Holstre-Polli Tervisekeskus.

    Numbrimaagia klientide loendamisel
    Komisjon selgitas rahandusministeeriumiga suheldes mh, et määrus 651/2014 sätestab, et majutusasutuse toetamine on lubatud, kui majutusasutus on otseselt seotud sporditaristuga ja seal ööbivad sportlased seoses treeningute või võistlustega. "Kui sama majutusasutust kasutatakse rohkem kui väga vähesel määral ka turistide poolt, kes ei ole sportlased, kes osalevad võistlustel või treeningutel või kes ei ole sportlaste tugipersonal, siis ei ole see kaetud artikliga 55," selgitas komisjon. Siiski lisas komisjon veel, et samas võib selliste infrastruktuuriinvesteeringute nagu hotellid toetamine olla kaetud ka määruse artikliga 56, mis võimaldab teatud tingimustel anda investeeringuteks abi kohalikule taristule.
    Euroopa Komisjoni suunised jätavad kokkuvõttes ohtralt tõlgendamisruumi ja see paistab välja ka tekkinud konfliktist ettevõtjate ja TSK vahel. Oluline lahkhelide koht TSK juhtide ja riigiametnike ning ettevõtjate vahel on näiteks see, kui palju ikkagi kasutavad TSK hotelli ja puhkemaja nn tavakliendid ja kes üldse on tavakliendid. Näiteks on vaieldav, kas vastav suurusjärk on "väga vähesel määral" või väljub tavaklientide hulk piiridest, mis lubab sporditaristusse kuuluvale majutusasutusele riigiabi anda eespool viidatud määruse artikli 55 alusel.
    Kultuuriministeeriumi teatel olid Tehvandi hotellis möödunud aastal ööbinud klientidest 44% sellised, kes polnud seotud organiseeritud treeningtegevusega. Ööbimiste arvu järgi oli nende osakaal oluliselt väiksem - 24%. Kahe numbri erinevus tuleneb sellest, et laagrites viibijad ööbivad hotellis ajaliselt pikemalt.
    Numbreid saab vajadusel aga muuta veelgi väiksemaks. Näiteks peab sihtasutus organiseeritud treeningtegevusega mitteseotud klientidest sportlasteks kõiki neid, kes kasutavad mõnd keskuse spordirajatist või märgivad oma külastuse eesmärgiks hotelli registreerimiskaardil spordi. Sellise metoodika alusel kuivab tavaklientide ehk mittesportlastest klientide osakaal võluväel marginaalseks ja oli sihtasutuse teatel eelmisel aastal ööbimiste arvu järgi Tehvandi hotellis 3,4 ja puhkemajas 1,7 protsenti. Neid viimaseid numbreid esitles sihtasutus ka Euroopa Komisjoniga suheldes.
    Väidetavalt pea olematu tavaklientide osakaal pole aga sama piirkonna turismiettevõtjate silmis esiteks veenev ja teiseks ka leevendav asjaolu, mis puudutab riigi toetustega rekonstrueeritud hotelliga turismiturule sekkumist. "Me kõik teenindame igasuguseid kliente, ka sportlasi," sõnas Otepääl asuva Muraka hotelli juht Mirell Jakobson.
    SA Tehvandi Spordikeskuse nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tõnu Seil, kes kuulub ka Reformierakonda.Foto: Andres Haabu

    14,5 miljonit euroton SA Tehvandi Spordikeskus alates 2011. aastast saanud riigilt tegevus- ja investeeringute toetusi. Muu hulgas rekonstrueeriti riigi toetustega Tehvandi hotell, puhkemaja ja konverentsikeskus.

    Vankumatu toetus tegevuskuludeks
    Lisaks Tehvandi hotelli ja puhkemaja rekonstrueerimiseks eraldatud summadele tekitab küsimusi TSKle igal aastal kultuuriministeeriumi vahendusel eraldatav riigieelarveline tegevustoetus. TSK nõukogu esimees ja kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Seil selgitas, et tegevustoetuse eraldamisel on lähtutud põhimõttest, et äritegevus ehk majutuse, toitlustuse ja konverentside osa tegevustoetust ei saa. "Tegevustoetust antakse üksnes sporditegevuse toetamiseks," kinnitas ta.
    Tegevustoetuse kasutusviisist rohkemgi huvitab aga ettevõtjaid, kuidas sellise abi suurus otsustatakse. Ametnike vastused sel teemal on segased, viidates TSK finantsplaanile, eelarvestamisele jne. Ühte lihtsat valemit ei eksisteeri. Eespool tutvustatud Euroopa Komisjoni määrus ütleb, et sporditaristule antava tegevusabi puhul "ei tohi abisumma ületada tegevuskahjumit vastava ajavahemiku jooksul". "See tagatakse eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu," lisab määrus.
    Kuna TSK on sihtasutus, siis kasumist rääkida ei saa, küll aga saab rääkida sihtasutuse tulemist. TSK bilanssi aastate jooksul kogunenud tulem ulatub eelmise aasta lõpu seisuga üle 13 miljoni euro. "Tulemi kogunemine bilansi netovara mõistes ei mõjuta tegevustoetuse maksmist," sõnas Seil. Ta selgitas, et kui sihtasutus suudab teenida tulu rohkem, kui tekib eelarveaastal kulu, näitab see, et tegevustoetus ja investeeringud on läinud õigesse kohta. Seil toonitas, et tulem jääb sihtasutusse ning suunatakse põhikirjaliste eesmärkide täitmisse.
    Kronoloogia: riigi miljonitega rajati kolme tärni hotell
    Kaks aastat tagasi avas sihtasutus Tehvandi Spordikeskus riigi kulul renoveeritud Tehvandi hotelli, mida tutvustati kui esimest kolme tärni hotelli Valgamaal. Samal ajal renoveeriti riigi kulul ka paarikümne voodikohaga Tehvandi puhkemaja.
    2011Rahandusministeeriumi otsusega eraldati Tehvandi Spordikeskusele 1,6 miljonit eurot CO2 kvoodi müügist saadud vahendeid Tehvandi peahoone - hotelli ja restorani - rekonstrueerimiseks.
    2012Kultuuriministeeriumi toetusest rahastati Tehvandi peahoone rekonstrueerimist 768 057 euroga.Ehitati sooja-, vee- ja kanalisatsioonitrasse Tehvandi peahoone ja puhkemaja tarbeks.Nii peahoone kui ka puhkemaja ehitustööde hanked võitis AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.
    2013Kultuuriministeeriumi toetusest rahastati peahoone rekonstrueerimist 835 000 euroga ja puhkemaja rekonstrueerimist 515 029 euroga.Lõpetati peahoone rekonstrueerimistööd ja peahoone avati juunis kolme tärni hotellina.
    2014Kultuuriministeeriumi toetusest rahastati peahoone rekonstrueerimist 703 000 euroga (refinantseeriti varasemaid ehitustöid).
    Allikas: SA Tehvandi Spordikeskuse majandusaasta aruanded
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Dmitri Kuznetsov: teeme pensionisüsteemi täiesti vabatahtlikuks
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Äkki lõpetaks kohustusliku pensionisüsteemi ja muudaks selle täiesti vabatahtlikuks, pakub Dmitri Kuznetsov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Nullist peaaegu miljoni juurde: Rahakratt jagab teekonnal kogutud õppetunde “Nädalas tohin kulutada 225 eurot”
Rahakratt on Eesti finantsmaastikul silmapaistev isik, sest ta varjab oma tegelikku identiteeti tuvimaski taha. Tema eesmärk on olla keskmise eestlase rahakoti peegel ja päris elu näide, kuidas keegi hakkab nullist liikuma paremale finantsjärjele.
Rahakratt on Eesti finantsmaastikul silmapaistev isik, sest ta varjab oma tegelikku identiteeti tuvimaski taha. Tema eesmärk on olla keskmise eestlase rahakoti peegel ja päris elu näide, kuidas keegi hakkab nullist liikuma paremale finantsjärjele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Juhtimispsühholoog: tihti ei tulda emotsionaalse koormusega toime
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
„Juhtimisauditi“ saates räägime psühholoogia mõistmise tähtsusest, et täiustada ettevõtte juhtimiskvaliteeti.
Enefit Greeni murdunud tuulik maksis aktsionärile osa dividendist
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Mullu Leedus tuulikuõnnetuse pärast pidid paljud Enefit Greeni tuulikud minema pausile ning see mõjutas börsiettevõtte tulemusi, rääkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas.
Kogemuslugu: väikese sõiduulatusega elektriautoga Eesti talves
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Äripäeva raadio toimetaja Gregor Alaküla soetas vastu talve elektriauto, mida on esimesest päevast peale kesise sõiduulatuse pärast valjult kritiseeritud ja … on senimaani rahul.
Raadiohommikus avab kaarte USA börsifirma Tallinna üksus
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Nädala esimeses hommikuprogrammis vaatame esimese asjana otsa jaekaubandusettevõtete käekäigule jaanuaris, mille värsked numbrid statistikaamet avaldab.
Hea tulemus: Eesti noortest on vähestel väga raske elu
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.
Eesti 15-29aastaste seas on võrreldes Euroopa Liidu omavanustega pigem vähe neid, kellel oleks väga raske elu, selgub Eurostati andmetest.