Riigieelarve

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd rääkis, et koos tegevuspõhise eelarve rakendamisega on riigikogult võetutud võimalus eelarvest selget ülevaadet saada. Kuna eelarveridu on väga üldiselt kirjeldatud, peaksid riigikogu liikmed iga rea kohta eraldi päringu tegema.

Riigikontrolör Janar Holm rääkis, et riigieelarve koostatakse sedavõrd üldiselt, et riigikogul pole võimalik teha eelarves isegi muudatusettepanekuid ning seadusandlik võim saab arutada sisukalt vaid katuserahade üle.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon esitas maaeluministrile ettepaneku kutsuda tagasi maaelu edendamise sihtasutuse (MES) juhtkond, seda riigikontrolli auditist selgunud ebakorrapärasuste tõttu sihtasutuse töös kriisilaenude andmisel.

Ministeeriumid hoiavad lõplikke kärpimisotsuseid sügiseni kinni, lootes, et suvine majandusprognoos on kevadisest helgem ja see lubab vähemalt osa kärpeid ära jätta. Kärped tulevad aga niikuinii, sest Reformierakond tahab.

Tänane menüü: valitsus mätsis fanfaaride saatel iseendale korraliku käki, reitingumured Keskerakonnas, sotsides ja Isamaas, riigikogu ei saa eelarvest enam midagi aru.

Fantastilise fiskaalroomaja, Reformierakonnaga seostatava kärpekrokodilli (Crocodylus jyrgenligiensis) taasilmumine avalikku debatti naeruvääristab mitut asja, mida peaksime tegelikult tõsiselt võtma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Kasinuse ja laenamise üheaegne rakendamine õigel ajal, õiges kohas ning õiges mahus on kunst – Eesti kubiseb näidetest ja võimalustest, kirjutab audiitorfirma KPMG partner ja nõustamisteenuste juht Hanno Lindpere vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Minu kui ettevõtja ja finantsmatemaatiku hinnangul saab küsimusele "Kuhu praegu investeerida?" olla üks õige vastus – ennekõike sinna, kust tulevikus kõige rohkem ja kindlamat tulu on oodata, kirjutab Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

Värske riigi eelarvestrateegia (RES) kohaselt jääb riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot.

Praegu lihtsalt on see aeg, mil tuleb Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime huvides riigi kulutusi laenurahaga võimendada, kirjutab ASi Infortar arendusjuht Imre Mürk.

Valitsus kinnitas täna järgmise nelja aasta eelarvestrateegia, mis näeb ette kärpeid tegevuskuludes, aga supleb eurotoetustes. Samuti kinnitati esialgne 2022. aasta riigieelarve.

Valitsus jälgib pingsalt, et edaspidi läheksid kõik kriisiabi toetused ettevõtetele, kes on ka päriselt piirangute tõttu kannatada saanud, märkis peaminister Kaja Kallas Äripäeva raadios.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on kaks nädalat kestnud riigieelarve strateegia arutelu fookus tulevikuinvesteeringutel ja rahanduse korrastamisel, mis sisuliselt tähendab kokkuhoidu.