riigieelarve

Valitsus Keskerakonna juhtimisel sirutaks käe kodanike taskusse, et täiendavate maksudega lisaraha hankida. Äripäev ütleb juhtkirjas sellele kindla "ei".

Sel nädalal pakkusid Äripäeva lugejatele huvi nii kinnisvaralood kui ka valitsuse otsused hoolimata rahalistest raskustest langetada aktsiisi. Tõsi, viimase puhul üks viis eelarveauku lappida siiski leiti.

Saates "Äripäev eetris" olid seekord teemaks nädala jooksul kirgi kütnud teemad eelarvekava vastuvõtmisest pealinna üüriturul toimuvani.

Valitsus saavutas täna kabinetinõupidamisel põhimõttelise kokkuleppe aastate 2020–2023 riigi eelarvestrateegia ja 2020. aasta riigieelarve eelnõu osas, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Rahandusministri sõnum kärpimisest on lootuskiir mõistlikele arengutele riigi rahanduses, ent samas ka tormihoiatus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

TransferWise'i panustavad investorid loodavad, et ettevõtte kasum hüppab loetud aastate jooksul 8 miljonilt dollarilt 350 miljonile dollarile. Huvitav küsimus on see, kuidas kasumi kasv saavutatakse, rääkis saates „Äripäev eetris“ Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.

Mitte reljeefne sõnakasutus, vaid suutlikkus riigi rahandust hinnata ja teha mõistlikke korrektiive näitab valitsuse tõsiseltvõetavust, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Küsimus pole pelgalt selles, kas Jüri Ratase valitsusel on lootust ees ootavate ülesannetega toime tulla – tal lasub selleks vastutus, kirjutab Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

Minu arvates peaks Jüri Ratase teise valitsuse esmane prioriteet olema riigieelarve taas kontrolli alla saamine ja sellega edaspidine vastutustundlik toimetamine, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp.

Valitsussektori nominaalne ja struktuurne eelarvepositsioon oli 2018. aastal suures puudujäägis, võttis olukorra kokku eelarvenõukogu, kelle ülesanne on hinnata möödunud aasta struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamist.

Eesti majandusel läheb endiselt hästi, kuid sellele vaatamata räägitakse aina tõsisemalt riigi võlakoormuse suurendamisest. Intressikeskkond on selleks tõesti soodne, kuid ilma mõistlike investeeringuteta on tegemist siiski vaid riikliku tarbimislaenuga, kirjutab SEB analüütik Mihkel Nestor ettevõtte nädalakommentaaris.

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos näitab, et valitsus peab hakkama kärpima kulusid igal tasandil, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Tänavu mai keskel lõppevad kuuest eksperdist koosneva Eesti eelarvenõukogu liikmete ametiajad. Sel nädalal kinnitas Eesti Panga nõukogu keskpanga presidendi ettepaneku, et ka järgmised viis aastat jätkavad ametis samad eksperdid, teatas keskpank.

Eesti Panga nõukogu otsustas eile kanda keskpanga juhatuse ettepanekul mullusest 13,9 miljoni euro suurusest kasumist veerandi ehk 3,5 miljonit eurot riigieelarvesse, teatas keskpank.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2018. aastal 0,5% ja võlatase 8% sisemajanduse koguproduktist. Keskvalitsuse tulude puudujääk oli eelmise aasta lõpus 236,5 miljonit eurot.

Ilmsiks tulnud eelarvemure lahendus peab algama kulupoole inventuurist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Selle nädala olulisemad teemad Äripäevas tõid lugeja ette ühe börsifirma kursimuutuse ja suure koondamise, aga ka uudise Eesti firmast, kes sõlmis diili, millest enam paremat ilmselt olla ei saagi.

Neljapäevases hommikuprogrammis olid stuudios Circle K juht Kai Realo ning Luminori privaatpanganduse ja varahalduse Baltikumi üksuse juht Gunnar Toomemets, kes hindasid Eesti juhtide tööd.

Töötuskindlustusmakse määra tuleks langetada ja õigusruum ajakohastada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Sihtotstarbeliselt laenata ja investeerida on oluliselt mõistlikum kui käed rüpes istudes madala laenukoormuse üle uhke olla, kirjutab arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis ettevõtja Kristjan Salumaa.

Et mõista oma tegevuste ja valikute erinevaid nüansse ja mõjusid, vajab riik täiustatud juhtimisarvestust, kirjutab PwC Advisory juhtivkonsultant, juhtimisarvestuse ekspert Tarmo Meresmaa.

Riigieelarvesse kogutud tulude ja tehtud kulude ja vahe oli möödunud aastal 50 miljoni euroga plussis.

Eesti maksutulu tuleb 7 protsendilt ettevõtetest ja me peame mõtlema, millises keskkonnas on need ettevõtted, kellelt me ootame kasvu, arvab Tööandjate keskliidu juhatuse liige Jaan Puusaag.

Erakondade valimisplatvormide eelarvemõju analüüs näitab, et lubatakse miljardite eurode eest, kuid katteallikaid pakutakse vähe, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eesti elu laiapõhjalisemaks edendamiseks tuleb riigil sisse viia selliselt indekseeritud kütuseaktsiis, et kütus maksaks tanklates eestimaalaste jaoks igal ajahetkel täpselt 1 euro liitri eest, kirjutab aktsiooni „Langetame kütuseaktsiisi” eestvedaja Toomas Reisalu konkursile Edukas Eesti saadetud arvamusloos.

USA riigivõlg tõusis sel nädalal rekordilise 22 triljoni dollarini, saades viimase triljoni juurde vähem kui aastaga.

Vastukajaks Äripäeva 22. jaanuari numbris ilmunud artiklile, milles hinnati erakondade lubaduste mõju, võin kinnitada, et EKRE majandusprogramm on koostatud pikaajalise vaatega ning see ei vii riigieelarvet miinusesse, kirjutab EKRE majandustoimkonna juht Endel Oja.

6 kuu maksuseaduse reeglit tuleb täpsustada, sest see ei ole piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Eesti riigieelarve on vastu võetud teadmises, et head ajad majanduses kestavad, kuid see teadmine ei pruugi tõele vastata, kirjutab riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).

Riigikogu täiskogu võttis kolmapäeval vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille kulude ja investeeringute maht on 11,32 miljardit eurot, teatas rahandusministeerium.

Eelarve tasakaalu ja piiratud valitsusvõlga nõudvad niinimetatud Maastrichti kriteeriumid on ebateaduslikud, rumalad ja poliitilised, mis sunnivad vaesemaid Euroopa Liidu riike rahastama vanu ja rikkaid, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Igor Gräzin (Reformierakond).

Vabaühendused peavad õppima senisest paremini ise omatulu teenima, sest väljakujunenud sõltuvus riiklikest ja Euroopa Liidu toetustest seab ohtu nende iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse, kirjutab Harju ettevõtlus- ja arenduskeskuse vabaühenduste konsultant Külli Vollmer.

Eile hilisõhtul läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu riigikogus teise lugemise. Istungil vaadati läbi laekunud muudatuseettepanekud fraktsioonidelt, riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt.

Tänavu on riigikogu ja valitsuse käsutuses 40 korda rohkem raha kui 25 aastat tagasi, tõdes riigikontrolör Janar Holm, andes riigikogule ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilitamisest eelmisel ning praegusel aastal.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab tänasel istungil riigikontrollilt ülevaate riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2017.–2018. aastal. Reformierakonna saadiku Aivar Sõerdi sõnul pöörab riigikontroll raportis kolmandat korda tähelepanu haige- ja töötukassa mittesihipärasele kasutamisele.

Kui 2017. aastal eraldati kohalikele teedele 66 miljonit eurot, siis 2019. aasta eelarves on see summa kuivanud 51 miljoni euroni, selgus järgmise aasta riigieelarve aruteludes riigikogu majanduskomisjonis, vahendas

Uue aasta riigieelarve peab senisest oluliselt rohkem panustama sotsiaal- ja riigikaitsesse, samuti hariduse, teaduse ja kultuuri edendamisse, kirjutab Vabaerakondlasest riigikogu liige Andres Herkel.

Valitsussektori kulud on kasvanud kiiremini kui majanduses juurdeloodud väärtus, leiab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Eelarve on koostatud nii, et riigikogu liikmel, kes soovib suunata raha mujale, on sellekohast ettepanekut teha keeruline.