Taanlased tahtsid Rambolli firma müüa

Puhkim ütles, et initsiatiiv Ramboll Eesti väljaostuks tuli omanikult. Miks Taani firma soovis ettevõttest loobuda, ei osanud ta öelda. Samuti ei avalda uued omanikud, Škepast ja Puhkim, kui palju firma väljaostmine maksma läks ja kuidas nad ostu finantseerisid. Küll aga ütles Puhkim, et läbirääkimised kestsid paar kuud.

„Oleme Peetriga ettevõttes töötanud alates selle loomisest 2006. aastal. Tunneme piisavalt hästi neid valdkondi, kus me töötame ning meil on soov nendes edasi tegutseda,“ sõnas Puhkim. „Usun, et olles aastaid ettevõtte eesotsas olnud, siis uus roll igapäevaselt meile väga suuri muudatusi ei tähenda. Tegevjuhtimist puudutavad tööülesanded jäävad suuresti samaks. Eks tulevik näitab, mille poolest siis omanikuks olemine teistmoodi on.“

Ettevõte kannab nüüd nime Skepast&Puhkim AS. Puhkim kinnitas, et kõik Ramboll Eesti ASiga sõlmitud kliendilepingud kehtivad. Ettevõte tegutseb senistes tegevusvaldkondades ning sama koosseisuga. Koostöö jätkub endiselt ka teiste Rambolli kontoritega.

„Suuremaid muudatusi ei ole praegu plaanis. Pikemas perspektiivis soovime oma töötajaskonda suurendada vastavalt võimalustele,“ lisas Puhkim, kuid tõdes, et kuigi üldiselt tööd Eesti turul jätkub, on konkurents tihe ning hangetel püsib tuntav hinnasurve.

Üheksandat aastat siinsel turul tegutsenud Ramboll Group teatas oma kodulehel, et Eesti turuseis on viimastel aastatel “väljakutset pakkunud”. Samas tõdeti, et äri Eestis ei ole kasumlik olnud.

Majandusaruannetest selgub, et kui 2013. aastal oli Ramboll Eesti kasum üle 72 000 euro, siis läinud aastal vaid 7000 eurot. Firma käive oli mullu 1,5 miljonit eurot, 2013. aastal 1,8 miljonit eurot.

Suurimate lepingute seas, mille Ramboll Eesti läinud aastal sõlmis, olid näiteks Tallinna lennuliiklusala arendamine ja Balticconnectori gaasitrassi keskkonnauuringute tegemine.

Viimases Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate edetabelis oli firma 439. kohal, keskmine palgakulu on ettevõttes töötaja kohta keskmiselt 1604 eurot kuus.