Uudised
Pille Ivask
22. august 2015 kell 12:45

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Odav nafta teeb Iraani tagasituleku raskeks

Nafta hind näitab langustrendiFoto: epa

Kuigi Iraan võib olla tagasiteel aastatepikkusest majanduslikust isolatsioonist, teeb odav nafta hind naasmise üpris valulikuks.

CNN Money kirjutab, et pikaaegsed Lääne sanktsioonid on Iraani räsinud kõvasti: riigis on kõrged nii inflatsioon kui tööpuudus.

Nüüd, mil ajalooline tuumakokkulepe on sõlmitud, peaks riigi jaoks paistma tunneli lõpust justkui veidike valgust. Kui kokkulepe ratifitseeritakse, saab Iraan hakata lääneriikidesse taas naftat eksportima ning seega täitma hakata üsna tühjaks jäänud riigikukrut.

Kõige selle juures on aga üks suur konks – nafta hinna arengud ei kulge Iraanile just soodsas suunas ning näib, et hind ei taastu nii pea.

Nafta hinna langus lööb valusalt kõiki tootjariike. Eriti annab see tunda aga Iraani puhul: pärast aastate pikkust karistusekandmist on riigi majandus suurel määral põlvili löödud. Nüüd, mil naftaekspordiks peaks tulema roheline tuli, ei saa riik sellest nii palju kasu kui loodetud ja oodatud. Sellest hoolimata arvatakse, et Iraan asub võimsalt naftat pumpama.

„Iraan tahab näidata, et nad tulevad naftaturule tagasi, et kätte maksta,“ ütles RBC Capitali toorainestrateegia juht ning endine CIA analüütik Helima Croft.

Iraan vajab hinnatõusu

Eelarve on üks Iraani probleemidest. Selleks, et oma eelarvet tasakaalus hoida, vajab riik Deutsche Banki analüüsi kohaselt vähemalt 130 dollari suurust naftabarreli hinda. Seda on kõvasti rohkem kui näiteks Venemaa ja Saudi Araabia või väiksemate riikide Kuveidi ja Araabia Ühendemiraatide puhul.

Üks peamisi põhjuseid, miks Iraan nii kõrget nafta hinda vajab, peitub selles, et riigi elanikkond on regioonis suuruselt teine, samuti on Iraani sotsiaalkulutused kõrged.

Iraani lepe võib ületootmist veelgi suurendada

Nüüd, mil Iraan valmistub naftat võimsalt tootma, võib see globaalsele naftaturu olukorrale teha rohkem kahju kui kasu. Iraan oma tegevusega aina suurendaks probleemi.

„Me arvame, et turu jaoks oleksid need üsna koledad paar nädalat,“ nentis Croft.

Mõistagi paistab tulevik Iraani jaoks helgemana. On selge, et sanktsioonideta läheb riigil paremini kui sanktsioonidega ja siin pole ka tähtsust, kumba suunda tüürib nafta hind. Sanktsioonide eemaldamine parendab kindlasti riigi majanduslikku olukorda.

Lisaks on oluline meeles pidada, et Iraan on midagi palju enamat kui nafta ja gaas. Iraani majandus on tegelikult palju mitmekesisem kui mitme konkureeriva riigi oma. Nii tervishoiu-, finants- kui tootmissektor saavad sanktsioonide leevendamisest palju kasu.

Oht investeeringutele

Odav nafta põhjustab Iraanile veel teisigi probleeme.

Bloomberg Intelligence’i naftaanalüütiku Phillipp Chaldeki sõnul on enam kui pool Iraani naftaväljadest rohkem kui 70 aastat vanad. Selleks, et sealt naftat pumbata, vajavad nad märkimisväärselt ajakohastamist. See on ka üks põhjuseid, miks analüütikud ei usu, et Iraan hakkaks võimaluse korral kohe kõvasti maapõuest musta kulda pumpama.

„Nad peavad investeerima uutesse naftaväljadesse, kuid praegu on nad rahalistes raskustes,“ kommenteeris Stratfori analüütik Matt Bey Iraani olukorda.

Lisaks ei saa Iraan loota sellele, et lääne naftafirmad ummisjalu Iraani investeerima tormavad. Naftakompaniid on viimastel kuudel kulusid kärpinud. Seega võib juhtuda, et juhtivad naftafirmad ei julge võtta praeguses turuolukorras riski Iraani minna.

„See kahjustab Iraani enim,“ lausus Bey.

Samas arvab teine koolkond analüütikuid, et naftakompaniid siiski ei suuda vastu panna kiusatusele Iraani investeerida. Suured Euroopa naftakompaniid Royal Dutch Shell ning Eni on juba Iraani võimudega koostöö teemadel kohtunud.

Samuti arvatakse, et Saudi Araabia püüab Iraani, oma pikaaegset rivaali, nõrgestada ning hoiab hinnad nimelt võimalikult madalal.

„Saudide parim relv on hoida tootmine kõrgel, kui hinnad on madalal. Neil on piisavalt reserve, et aastaid võimul püsida,“ arvas USA investeerimisfirma Cumberland Advisors nõukogu esimees ja investeeringute juht David Kotok.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

Kütused