• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soojad talved rikuvad ehituspuidu kvaliteeti

    Palkmajatootja OÜ Hobbiton juhi Andrus Prangli sõnul neil praegu tootmiseks palki jätkub.Foto: Eiko Kink

    Palkmajade ehitajad eelistavad puitu muretseda Lõuna-Eestist või hoopis välisriikidest, sest siinmail leidub kvaliteetset ehituspuitu üha vähem.

    Puidutööstus on läbi aegade olnud Eestis oluline majandusharu ning materjali väärindamisest räägitakse palju. Kuigi näiteks saematerjali import Eestisse ületab valdkonnas tegutsevate ekspertide sõnul eksporti juba oluliselt, on puidu ja puidutoodete üldine väliskaubanduse bilanss statistikaameti andmetele tuginedes aastas kokkuvõttes üle 600 miljoni euroga plussis.
    Ilmselt on saematerjali importimise põhjus ehitus- ja tööstusektori järjest kasvav nõudlus kvaliteetsema toodangu järele. Peamisteks saematerjali tellijateks nimetavad materjalimüüjad Eestis edukalt eksportivaid puitmajade tootjaid, nõudlust tuleb ka mööbli- ja höövlitööstusest.
    Tänavu suvel avas kodumaine okaspuiduga tegelev puidutöösuskontsern AS Rait Tallinnas Lasnamäel müügiterminali. Ettevõtte Tallinna terminalide juht Tiit Kams ütles augustis Ehituse lisaheles, et ehitusprotsessid muutuvad Eestis üha efektiivsemaks - ühelt poolt kallineb tööjõud ja teisalt tiheneb konkurents. "Selle tõttu on ehitajad muutunud ehituspuidu puhul järjest nõudlikumaks. Näiteks kasutatakse järjest vähem kuivatamata saematerjali ja järjest enam kuivatatud ja hööveldatud konstruktsioonipuitu," märkis ta. Kliendid soovivad Kamsi sõnul kvaliteetset ja sobivate parameetritega materjali, mida on võimalik kiiresti, kvaliteetselt ja väikeste kadudega paigaldada.
    Hea palk külmemast kliimast
    Sarnaselt, ehkki vähemal määral, kimbutab materjalipuuduse probleem ka ettevõtteid, kes kasutavad ehitamisel palki. 1996. aastal Eesti kapitalil asutatud Harjumaa ettevõte Palkehituse OÜ tegeleb massiivsete käsitööpalgist majade ehitamise ning vanade palkmajade taastamisega. Ettevõtte juhataja ning üks omanikest Endel Kraas märkis, et palgid ostab ettevõtte enamasti kindlalt ja pikaaegselt partnerilt Lõuna-Eestist.
    Samas tunnistas ta, et tuleneb see kliima soojenemisest või millestki muust, aga head kvaliteetset ehituspalki leiab Eestist järjest vähem. Talved on soojemad ja seetõttu puidu puhkeperioodid lühemad, puit kasvab kiiremini, ent selle hind on ehituses vähemväärtuslikuma maltspuu suurem osakaal. "Meie jaoks kõige kvaliteetsemat palki saab Venemaalt mandrilisema ehk külmema kliimaga aladelt," selgitas Kraas. Ta tunnistas, et aastate jooksul on ettevõttel olnud Norras mõni klient, kes on soovinud palkmaja eriti kvaliteetsest palgist, mida siis ka imporditi.
    Võrumaa palk on võrreldes Harjumaal kasvanud puuga oluliselt parema kvaliteediga ning seetõttu ehitamiseks sobivam. "Harjumaal on kliimatingimused teised ja see mõjutab korraliku palgipuu kasvu. Võrumaa palgid on sihvakamad ning ei kaota jooksva meetri kohta nii kiiresti jämedust," selgitas Kraas. Võrumaa partnerid suudavad ettevõttele praegu vajamineva aastase varustuskindluse tagada – käsitööehituseks kasutab ettevõte jämedaid männipalke läbimõõduga 300-450 mm. 

    Palki tasub lisaväärtuse andmiseks sisse ostaKristjan Kruusmägi, OÜ Majand juhatuse esimees 

    Vajaminevast palgist enamiku ostame RMK käest, erilisi probleeme materjali kättesaadavusega ei esine. Kuna kasutame ainult talvel lõigatud palki, siis tulenevalt talvest võib olla probleeme materjali metsast kättesaamisega.

    Hinna määrab turg, aga aastate lõikes on hind olnud enam-vähem stabiilne. Kindlasti oleks arukas palki sisse osta, kui sellele saab Eestis lisaväärtust anda.

    Palkmaju me Eestis eriti ei müü, enamik läheb eskpordiks Rootsi ja Prantsusmaale. Tundub, et Eestis on huvi suurenemas, inimesed hakkavad aru saama, et peale kipsi on ka teisi ehitusmaterjale.

    Palki osta talvel
    Kvaliteetse ehituspalgi varumisel on Endel Kraasil üle 25aastane kogemus, mille põhjal on ta teinud palju tähelepanekuid. "Palki tasub osta hilistalvel ja varakevadel. Siis on see kõige kvaliteetsem, sest külmal ajal on langetatud puu puhkeperoodis,” märkis Kraas. Kuna sel ajal tehakse raiet, on ka pakkumine turul kõige suurem, mis tagab palgiostjale üldjuhul parema hinna.
    "Kui sel ajal soetatud palk katuse all tuule käes neli kuud seisab ja kuivab, on see jaanipäeva paiku õhukuiv ja ehituseks valmis," selgitas Kraas. Tema sõnul jaanipäevast kuni jõuludeni palki üldjuhul ei osteta, sest sel ajal läheb materjal sooja ja niiskuse tõttu siniseks ja kaotab oma väljanägemise. "Kui ostame, siis ka kohe kuivatame,” märkis ta.
    Kraas tunnistas, et on tegijaid, kes asuvad palkamaja ehitama toorest palgist, ent tema seda arukaks ei pea. "Toores palk kuivab pärast seinas edasi ning mahukahanemised ja hilisemad nihked muudavad palkseina soojapidavuse oluliselt halvemaks.”
    Kuigi käsitööpalkmaja püstitamine on töömahukas ja aeganõudev, mistõttu ettevõtte materjalivajadus ei ole võrreldes tehesemajade ehitajatega suur, märkis Kraas palkmaterjali turuseisu kohta, et tegelikult suurt palgipuudust Eestis ei eksisteeri. "Seda kurtmist kuuleb tavaliselt just sügisel peale suve, kui metsamehed pole metsa eriti saanud ning pakkumist on turul tõesti vähem. Talvel ja kevadel see tavaliselt muutub. Arukas ehitaja varub siis omale tootmiseks enamiku aastavajaduse valmis,” lausus ta.

    RMK müüb palke vaid koduamaistele tööstusettevõtetele

    RMK kogutuludest suurim osa on metsamaterjali müük. 2014. aastal moodustasid palgid 45% metsamaterjali müügimahust.

    RMK aastane keskmine müügimaht on umbes 1,5 mln m³, mis sisaldab kõiki kohalikke puuliike ja kvaliteediklasse. Männipalgid moodustavad sõltuvalt raievõimalustest 40-45%, kuusepalgid 38-40%, kasepalgid 9-12% ja muude puuliikide palgid 7-8%.

    Kestvuslepingute alusel müüb RMK palke ainult Eestis asuvatele puidutööstustele. Kõikidest müüdud palkidest moodustab kestvuslepingute alusel müük 85%.

    Allikas: RMK

    Norrakas eelistab Norra puitu
    16 tegevusaasta jooksul üle 400 suurema ja väiksema käsitööna toodetud palkmaja komplekti valmistanud OÜ Hobbiton Home juhid samuti palgipuuduse üle ei kurda. Ettevõtte juhatuse liige Andrus Prangli märkis, et nende pikaajaline partner palkide tarnel on Riigimetsa Majandamise Keskus, kellega koostöö on väga hea. Ettevõtte teine juhatuse liige Andres Uus täiendas, et kuna nad toodavad palkamaju käsitsi, ei ole toormaterjali vajadused suured. "Meie saame oma vajadused rahuldatud riigimetsast. Hind on püsinud viimased aastad üldiselt stabiilsena.”
    Käsitööpalkmajade populaarsus on Prangli sõnul Eestis viimastel aastatel pisut suurenenud. "Teine trend on, et soovitakse maja tellida järjest rohkem nii-öelda täislahendusena, mis tähendab, et tootjal tuleb lisaks palkseintele valmistada-monteerida ka maja muud osad: katus, aknad, põrandad ja laed. Tihti tuleb ehitada vundament ning teha elektri- ja torutööd.
    Koduturg on võrreldes eksportturgudega endiselt väga väike, ent siia on hea müüa ja täislahenduste ehitamise kaudu arendada tootearendust. Kuigi ka Euroopas kasvab nõudlus palkamajade järele, ei näe Hobbiton palkide importimise vajadust. Prangli tunnistas, et on olnud paar aastatetagust juhtumit, kus Norra klient soovis, et tema maja valmistataks Norra palgist. "Siis ostsime materjali Norrast, tegime sellest kliendile maja ja viisime palgid majana Norrasse tagasi," rääkis ta, lisades, et ettevõtjatele praegu Eestis palki jagub.

    Raiemaht kasvab

    Raiemaht Eestis era- ja riigmetsas kokku:   

    Aasta, raiepindala (ha), raiemaht (m³)       

     2012, 142 021, 10 770 760                  

     2013, 137 142, 11 195 661                  

     2014, 133 118, 13 158 671

    Puitu läheb välja rohkem:

    Puidu- ja puidutoodete väliskaubanduse bilansimaht:

    Aasta, eksport (eurodes), import (eurodes)

    2012, 922 442 594,  325 722 413

    2013, 1 054 541 266, 370 318 381

    2014, 1 106 966 812, 397 402 582

    2015(8 kuud), 766 194 520, 267 904 301

    Allikas: Statistikaamet

    Palgi varumine keeruline ka kogenule
    AS Lemeks loodi kakskümmend aastat tagasi, praeguseks on Lemeks Grupp arenenud Eesti üheks suuremaks tööstusettevõtteks, mis tegutseb edukalt nii puidu töötlemise kui metsa varumise valdkonnas.
    Ettevõtte juhatuse esimees Jüri Külvik tunnistas, et vajalikus mahus palgi varumine on väga keeruline. Siin aitab Külviku sõnul pikaaegse kogemusega ettevõttel, mis annab rahvusvaheliselt tööd enam kui 600 inimesele, olla edukas tänu haritud, pädevatele ja motiveeritud töötajatele. "Metsamaterjali varumises on meil nii kindlaid koostööpartnereid kui ka uusi hankijaid, kes müüvad metsa isegi üle mitmekümne aasta korra.”
    Raiemaht võiks Külviku sõnul Eestis siiski veel suurem olla – see on praegu väiksem kui "Metsanduse arengukava 2020" koostanud spetsialistid on ette näinud. "Ka saetööstuse suutlikkus on selgelt suurem, kui palgiressurssi turule tuleb," märkis Külvik, kelle sõnul Eestis võiksid raiemahud kasvada. "See jätaks väärtuse Eesti metsaomanikele, transpordiettevõtetele, tööstustele ja looks oluliselt lisatöökohti."
    Saematerjali imporditakse Eestisse juba oluliselt rohkem, kui seda eksporditakse ning Külviku sõnul võib see tulevikus veel kasvada. "Varutud palke Lemeks praegu ekspordiks ei müü. Osa meie palkidest läheb meie grupiga seotud Nordwoodi kolmele saeveskile (Aegviidu Puit, Viiratsi Saeveski, Viru-Nigula Saeveski) ja osa teistele Eesti saeveskitele," märkis Külvik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kuum tool: Putin on nüüd päriselt nurka surutud ja kõik teavad seda Igor Rõtov analüüsib
Mobilisatsiooni väljakuulutamisega Venemaal, pseudoreferendumite läbiviimisega ning tuumalöögi ähvardusega asetas Vladimir Putin Venemaa sõja Ukrainas uue narratiivi, rääkis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov saates “Kuum tool”.
Mobilisatsiooni väljakuulutamisega Venemaal, pseudoreferendumite läbiviimisega ning tuumalöögi ähvardusega asetas Vladimir Putin Venemaa sõja Ukrainas uue narratiivi, rääkis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov saates “Kuum tool”.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Uskumatu teekond: logistikud toovad Hiinast Euroopasse kaupa mööda maanteed
Mere- ja raudteevedude pikad tarneajad on sundinud aina rohkem ettevõtteid kaaluma võimalust tuua kaup Hiinast kohale mööda maanteed.
Mere- ja raudteevedude pikad tarneajad on sundinud aina rohkem ettevõtteid kaaluma võimalust tuua kaup Hiinast kohale mööda maanteed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.