Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kes on tulnud elama Euroopa Liitu?

    Tänavuse põgenikekriisi ajal Euroopasse saabunud laps Euroopa Liidu lipuga.Foto: Scanpix/Reuters

    Eelmisel aastal sai Euroopa Liidus elamisloa kokku 2,3 miljonit väljastpoolt tulnud inimest. Mujalt tulnute lemmik on olnud Suurbritannia.

    Kuigi tänavu on Euroopa Liitu saabujate pildi segamini löönud põgenikekriis, vaatame, kuidas jagati liidus elamislube möödunud aastal ja millised riigid on olnud mujalt tulijate lemmikud.
    Kõige suurema hulga elamislube andis eelmisel aastal välja Suurbritannia, aga kui võrrelda antud elamislube elanikkonna arvuga, siis kerkib esikohale hoopis Malta, kus anti tuhande elaniku kohta mullu välja 23 elamisluba kolmandatest riikidest tulijatele.
    Kõige suuremal hulgal elamisloa saajatel oli selleks perekondlik põhjus, selliseid inimesi oli 680 000.
    Enim elamislube ukrainlastele
    Ukraina oli riik, mille kodanikud said kõige rohkem elamislube, neid tuli siia kokku ligikaudu 300 000 inimest ja see number on 28 protsenti suurem kui aasta tagasi. Suur osa neist saabus tööle Poola. Poola oli ka riik, kus kõige suurem osa elamisloa saajatest saabus tööle. Perekondlikud põhjused olid peamine argument elamisloa saamisel Itaalias ja Hispaanias.
    Nagu ka varem, oli Suurbritannia see Euroopa riik, kuhu saabus kõige rohkem õppureid, eelmisel aastal ligikaudu 177 000.
    Ukrainlaste järel on Euroopa Liidu elamislube saanud USA kodanikud – 199 000, hiinlased 170 000, indialased 135 000 ja marokolased 96 000 inimest. Nende viie riigi peale jaguneb 40 protsenti elamislubadest.
    Lemmikud Suurbritannia ja Poola
    Seda, millisesse riiki erinevatest riikidest tulijad elama asuda soovivad, sõltub mitmest asjaolust. Üks nendest on keelesidemed, nii näiteks saabub Suurbritanniasse hulgaliselt USA kodanikke. Mõjutab ka geograafiline asukoht, mis on üks põhjusi, miks nii palju ukrainlasi siirdub Poola. Ajalooliste sidemega saab põhjendada seda, miks alžeerlased valivad sihtriigiks Prantsusmaa, ja eesootavad kogukonnad selgitavad seda, miks türklased eelistavad Saksamaad.
    Saabumispõhjused on ka päritoluriigiti erinevad. Nii saabuvad marokolased ja indialased Euroopa Liitu peamiselt perekondlikel põhjustel. Hiinlased, USA kodanikud ja brasiillased on jälle need riigid, kust tulijate saabumise eesmärk on õpingud. Ukrainlaste saabumise peaeesmärk on töö.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: Saksa majandussurutis ei jäta Eestit puutumata
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
Modera näeb uuel salapärasel lepingul edukat jätku
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Automüügi kliendihaldusplatvorm Modera teatas üleeile börsiteates, et sõlmis ligi 1 miljoni eurose lepingu rahvusvahelise autotootjaga, kelle nime konfidentsiaalsuse tõttu ei avaldatud.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Hälvikparkijatest tüdinenud nõuavad liiklusseaduse muutust
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.
Linlased, kes on häiritud renditõukerataste lohakast parkimisest, mis takistab kaasliiklejaid ja tekitab tänavatel ohtlikke olukordi, on asunud koguma allkirju liiklusseaduse muudatuseks, et kaoses korda luua.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.