Majandus tardus

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- Marta Jaakson
- 11. november 2015 kell 15:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandus tardus
Peaminister Taavi Rõivase töögrupp hakkab majanduskasvu kiirust otsima.Foto: Andras Kralla, Äripäev
Eesti investeeringud on langenud kriisiaegsele tasemele ning majanduskasv oli tänavu kolmandas kvartalis üllatavalt väike.
Statistikaameti andmetel on ettevõtete investeeringud kahanenud juba neljandat kvartalit järjest ning nende osakaal SKPst on seetõttu langenud 20 aasta madalaimale tasemele, kui välja arvata kriisiaastad 2009-2010. Ka absoluutarvudes on investeeringute maht kolmandat aastat järjest languses.
Täna selgus ka, et Eesti majanduskasv aeglustus III kvartalis oodatust kiiremini kõigest 0,5 protsendini. Seejuures eelmise kvartaliga võrreldes majandus kahanes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas majanduskasvu enim kinnisvarategevus. Tavapäraselt Eesti majanduskasvu vedavate tööstuse ja kaubanduse panus SKPsse jäi nullilähedaseks. Swedbanki ökonomisti Liis Elmik ütles, et tööstuse tootmismahtude tagasihoidliku kasvu taga on madal välisnõudlus. „Nõudlus Eesti kaubanduspartnerite turgudel kasvab sel aastal varasemast aeglasemalt. Majanduslangus Venemaal süveneb. Soome majandus vaevleb endiselt kriisis,“ loetles ta seisaku põhjusi.
Investeeringute aeg sai läbi?
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on mõned majandusanalüütikud püstitanud küsimuse, kas ehk ongi suurte investeeringute aeg Eestis otsa saamas. Kuna praeguseks on Eesti saavutanud teatud tehnoloogilise taseme, ongi Nestori sõnul edasine investeeringute kasv veidi aeglasem. „Hetkel usun pigem siiski, et välisnõudluse selge taastumine kasvataks madalate intressimäärade keskkonnas ka ettevõtete huvi investeeringute tegemiseks,“ ütles ta.
Nestor märkis, et ettevõtete otsused investeerida kujunevad pikaajalistest plaanidest, mis tuginevad omakorda turukonjunktuuril. Kuna Eesti majandus on ekspordikeskne, vähendab madal välisnõudlus ja kaubanduspartnerite majandusraskused Eesti ettevõtete vajadust suurendada tootmisvõimalusi.
Samas rõhutas Nestor, et Eesti majandusstatistikas tuleb alati tähele panna, et üksikud suured ettevõtted või sektorid võivad üldpilti tugevalt mõjutada. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis kahanesid ettevõtlussektori investeeringud tervikuna 7%. Enim mõjutas investeeringute kahanemist energiatööstus ja põllumajandus. Samal ajal kasvasid aga töötlevad tööstuses investeeringud 22%.
Majanduspoliitika aktiivseks
LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul peaks Eesti majandusseisakust väljasaamiseks senist passiivset majanduspoliitikat ja arusaamu muutma. „Meile edu toonud majanduspoliitikat ei ole lihtne muuta, sest oleme kogu aeg seda meelt, et stabiilsus on suur väärtus - väärtus omaette -, sõltumata sellest, mis maailmas toimub,“ nentis Vitsur. Ta selgitas, et Eestil tuleks mentaliteeti muuta, sest muutuvas maailmas tuleb endal ka muutuda, ja vahel kiiresti. Eestil on vaja üle vaadata, millised on meie tugevused ja hakkama neid aktiivselt ära kasutama, mitte jääma ootama. „Me oleme olnud passiivsed ja uskunud, et see on kõige parem majanduspoliitika, kuid paraku see nii pole,“ hindas ta.
Vitsuri sõnul peab Eesti tegema seda, mida edu saavutanud riigid: koondama ressursse, leidma koostööpartnereid, mitmekesistama tegevusi, arendama innovatsiooni. Aastases perspektiivis pole aga Vitsuri hinnangul teha muud, kui loota, et Euroopa ja maailma konjunktuur ei halvene.
Vitsur meenutas, et kui veel kuu aega tagasi heideti rahandusministeeriumile ette, et see oli tänavuse prognoosiga liiga pessimistlik, siis täna avaldatud statistikaameti numbrid vaid 0,5protsendisest kvartalikasvust enam etteheiteid ei võimalda.
Eesti majanduse teosammul on Vitsuri hinnangul kaks põhjust: passiivne majanduspoliitika ning eksport. „Eksporditurgudel midagi rõõmsat ei ole. Venemaaga on asjad ühel pool. Soomes on olukord raske, Rootsis küll hea, ent arvestama peab, et Ericssoni toodang ei lähe Rootsi, vaid maailma, ja maailmas ei ole olukord hea,“ nentis ta.
Muretsema ei peaks aga Vitsuri sõnul mitte niivõrd majanduslike, kui geopoliitiliste riskide pärast. „Võtame või põgenikud ja nendega kaasnev, olukord Hiinas, Vene ja Ameerika vastasseis," loetles ta. "Geopoliitilisi riske on rohkem kui ühelgi varasemal aastal."
Läti kasvab, Eesti vajub
Kui Eestis Swedbank alandas majandusprognoosi, siis Lätis hoopis tõstis. Arvatust suurema ekspordi ja investeeringute kahanemise tõttu korrigeeris Swedbank 2015. aasta Eesti SKP kasvu 0,3 protsendipunkti allapoole 1,6 protsendi peale.
Kõige rohkem panustab majanduskasvu endiselt eratarbimine. Välisnõudluse paranemise toel ootab pank 2016. ja 2017. aastal SKP kasvu kiirenemist vastavalt 2,6 ja 2,8 protsendini.
Seevastu Lätis nähakse kasvu hoogustumist juba tänavu. Kui varem ennustas Rootsi pank Lätile selleks aastaks 2,1 protsendist kasvu, siis nüüd on prognoos 2,4 protsenti. Seejuures inflatsioon peaks olema varem prognoositust 0,5% madalam ehk 0,3%. Järgmisel aastal peaks Läti majandus kasvama 3,3% ja 2017. aastal 3%.
Ettevõtjad optimistlikud
Maag Grupi üks omanikke Toomas Juhani vaatab firma majandusseisust hoolimata tulevikku mõõduka optimismiga. Eesti majanduse viib tema hinnangul seisakust välja ekspordi soodustamine. Juhani sõnul pole toidutööstuses kunagi buumi olnud - nii languste kui ka buumi ajal on toidutööstus olnud suhteliselt stabiilne.
„Ekspordiga on küll raske. Ümbritsevad turud on kõik rohkemal või vähemal määral raskustes. Kuna Eesti on nii väike ja avatud majandus, siis väidetav paigalseis tuleb ümbritsevatest turgudest,“ hindas Juhani. Investeeringuid planeerib Maag tema sõnul kogu aeg. „Me vaatame tulevikule mõõduka optimismiga otsa, oma plaanitud investeeringuid jätkame ja kavandame ka uusi,“ kinnitas ta. Ka konkurendid investeerivad tema sõnul, olenevalt ambitsioonikusest ja võimalustest.
Ühte võluvitsa, mis Eesti majanduse seisakust välja tooks ja kasvule sunniks, Juhani hinnangul pole. Pigem tuleks Eesti majanduses tähelepanu pöörata mitmele aspektile, alustades sellest, et vaadata üle, kuidas Eesti ettevõtjaid ekspordiga aidata ja seda soodustada.
Ka puidutöötlemise tehnoloogia seadmeid valmistava ettevõtte Hekotek AS tegevjuhi Heiki Einpalu sõnul pole nende sektoris investeeringutepuudust tunda – näiteks on tänavu ehitatud Eestisse üleootuste palju graanulitehaseid. „Tööhulga üle meie ei nurise, samuti on Eestis praegu läbi aegade väikseim tööpuudus, seega rahval tööd ju on,“ rääkis ta. „Meie ei näe, et ettevõtted vähe investeeriks,“ lisas ta.
Einpalu lisas, et puidutööstussektoris oodatakse ka järgmiseks aastaks head aastat ja investeerida kavatsetakse veelgi. „Töölepinguid on juba praegu nii palju, et järgmise aasta tööpuudust me ei peaga,“ ütles ta. Üleüldse ei tasu tema sõnul majanduskasvu pisikestest langustest end heidutada lasta. „Väikesed muutused ongi normaalsed, peaasi, et mingeid järske muutusi poleks,“ rääkis ta. Tema sõnul pole Eesti enam 1990ndate olukorras, kus ülejäänud Euroopaga oli suur vahe sees ja sai teha kiiret arengut. „Eesti ei saagi enam väga järsku ja kaugele areneda. Muretsemiseks pole põhjust, tuleb lihtsalt teha, mida oskad,“ lisas ta.
Peaministri töögrupp otsib kiiremat kasvu
Sel nädalal alustas peaminister Taavi Rõivase kutsel töögrupp, kelle ülesanne on sõnastada võimalused majanduskasvu kiirendamiseks.
Töögrupi liikmed on Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri, Väino Kaldoja. Samuti osalevad töögrupis riigikantselei strateegiabüroo ja peaministri nõunikud.
Majanduskasvu kiirendamise töögrupi liikme, Mamo kohvikuketi omaniku Margit Härma sõnul pole seisva majanduse pärast vaja muretseda, sest mure edasi ei vii. „Minu vanaisa ütles, et elu on nagu madrusesärk, et peale heledat triipu tuleb tumedam triip ja peale tumedat triipu tuleb jälle hele triip,“ meenutas Härma. Tema sõnul on pigem küsimus selles, kui kaua raskem aeg kestab ja mida annaks ära teha, et see oleks lühem. Härma selgitas, et eks peaministri töögrupp ole ka pigem selleks kokku kutsutud, et mitte anda kohe plaastrit, vaid töötada välja lahendus, mis vaataks kaugemale tulevikku ja toimiks pikas perspektiivis.
„Eesti on nagu väike Optimisti purjekas, seda on võimalik keerata teises suunas oluliselt lihtsamalt kui mõnd tankerit,“ hindas Härma, pidades silmas vanu ja suuri Euroopa riike, kellel on keerulisem teha majanduslikke suunamuutusi.
Härma näeb lahendusena inimestesse investeerimist, sest inimesed on need, kes majanduse teevad ja seda mõjutavad. Oluliseks peab ta seda, kuidas inimesed end Eestis tunnevad, kuidas on korraldatud haridussüsteem ning milliseid arenguid tulevikus nähakse. „Minu hinnangul on inimesi Eesti ühiskonda liiga vähe integreeritud, autsaiderite hulk on liiga suur ja kasvab,“ nentis ta ja selgitas, et peab silmas neid, kes on majandusest eemal, näiteks puudega inimesed, keskkooli pooleli jätnud või lapsehoolduspuhkusel emad, kes peavad töölt eemal oleku ajal oma kompetentsi säilitama. Abivajajatest võivad integreerides saada majandust edasi viivad grupid, usub Härma.
Ta nentis, et ka varimajandus on oluline murekoht. „Majanduse kasvamiseks on vaja innovatsiooni ka väike- ja keskmiste ettevõtete tasemel. Keskendumine sissetulekute ja tööjõukulude varjamisele võtab energia, mis võiks minna innovatsioonile,“ rääkis Härma.
Ka töötajatelt võtab see tema sõnul tahte ära, kui nad teavad, et tööandja petab riiki. „Ei ole usaldust, ei ole meeskonnatunnet, ei ole edasiviivat jõudu. Inimestega tegelemine, varimajandusega tegelemine ja mingil määral ka kutsehariduse edendamine oleks see, mis annaks meile eelise teiste Euroopa riikide hulgas,“ uskus Härma.
Samasse töögruppi kuuluv Erkki Raasuke märkis, et majandusseisaku teemal tema avalikult arvamust avaldada ei soovi. Ta kinnitas, et kuigi tal see arvamus on, ei soovi ta seda meedias arutada. „Puusalt tulistamine pigem diskrediteerib kogu teemat ja selle tõsidust,“ nentis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum