Signe Sillasoo • 19. november 2015 kell 4:45

Rahapuudus torkab silma

Tallinna külje all asuv Endla turismitalu võtab selle juhi Jonel Põllu sõnul rahavoogude paremaks planeerimiseks majutusteenuse rendisummast 50% ettemaksuna.  Foto: Raul Mee

Väikefirmale on likviidsus väga tähtis, sest kui ettevõte jääb teistele sageli võlgu ja venitab maksetega, levib see info kiiresti.

114 000 majanduslikult aktiivset ettevõtet oli Eestis statistikaameti andmetel 2014. aasta seisuga. Seda on 53 000 ettevõtte võrra rohkem kui kümme aastat tagasi. Ettevõtetest oli äriühinguid ligi 87 000 ja FIEsid üle 27 000. Enamus (94%) on alla 10 töötajaga ettevõtted.

Selleks, et mikroettevõttel oleks hõlpsam rahavooge kontrollida, on vajalik hea äriidee, tegevuste läbimõtlemine, kulude optimeerimine ning konkreetne maksepoliitika, kirjutab 20. novembri Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

Kui paljude firmade jaoks on Eestis turismivaldkonnas peamine hooaeg suvi ja talvel pannakse ehk isegi uksed klientide vähesuse ja kulude kokkuhoiu pärast kinni, siis Harjumaal, Tallinna külje all asuv Endla turismitalu töötab aasta läbi.

Suvel, mis on töö mõttes kõige tihedam periood, toimuvad talus peamiselt pulmad ja suvepäevad, lisaks satub sinna palju turiste. Talvel korraldatakse aga turismitalus firmaüritusi.

Kuigi suvel peamise sissetuleku toovate pulmade tellijate meelisnädalapäevadeks on reede ja laupäev, suurendatakse talu ühe omaniku Jonel Põllu sõnul müüki sellega, et võõrustatakse pulmalisi ka neljapäeviti ja pühapäeviti.

Talveperioodil toovad firmale raha sisse koolitused. Lisaks teenitakse raha kohalikule kogukonnale üritusi, nagu näiteks teatrietendusi ja jaanipäevapidusid, korraldades.

Ettemaks 50 protsenti

Töötajaid on firmas kolm. Abitööjõudu pole talu suvekuudel kasutanud, seni on saadud hakkama oma jõududega, samuti pole tulnud talvekuudel kedagi puhkusele saata. “Kuna tellimused on varakult ette teada, siis saame edukalt planeerida enda tööde mahtu ja ülesandeid,” selgitas Põld. Lisaks aitab firma tööjõukulusid vähendada see, et suur osa teenuseid ostetakse sisse - pesumaja-, valve-, prügi-, raamatupidamis- ning toitlustusteenus.

Likviidsuse tagamiseks on firmal läbimõeldud maksepoliitika. “Kui soovitakse näiteks meie juures järgmise aasta augustis pulmi pidada, siis küsime aasta alguses ehk veebruaris-märtsis 50% rendisummast ette. See on seni mõlemale poolele hästi sobinud. Meie teame, et teenus on müüdud, teine pool teab, et tal on kindlasti koht olemas,” rääkis Põld.

Lisaks on see ka raamatupidamise seisukohalt korrektsem. “Minu arvamus on, et kõik tellimused, mis tulevad 2016. aastaks, peaksid olema tasutud 2016. aasta sees. Ma ei taha arvelda järgmisel aastal möödunud aasta asju või käesoleval aastal juba järgmise aasta asju,” rääkis ta.

Lisaks aitab ettemaks lihtsamini igakuiseid väljaminekuid planeerida. “Olen enda jaoks välja arvutanud, kui palju ma pean ühes kuus keskmiselt müüma, et tavakulutused ära katta,” täpsustas Põld. "Vastavalt aastale saab plaanida, kas saame kämpinguid või muid lisaatraktsioone juurde ehitada, mida turg vajab.“

Sukasäärde raha kogumisse Põld ei usu. "Kui korjad ja korjad, siis ühel päeval läheb see raha pahaks. Oluline on see pigem enda kasuks tööle panna,“ märkis ta. 

Kuidas firma rahavooge planeerida?

Rahavoogude planeerimine. Planeerimine saab paljuski alguse müügikäibe prognoosimisest. Seda on aga tihti keeruline teha, kuna tuleb arvestada paljude teguritega, nagu makromajanduslik olukord ja arengud, tootmis- ja teenindusvõimsus jne.

Praktikas on mõistlik planeerida rahavoo eelarvet, kuna äritegevuse rahakäive on kogu ettevõtte rahakäibe võtmenäitaja. Rahavoo eelarves saab välja tuua ostetavad varad (investeerimistegevus), tagasi makstavad laenud (finantseerimistegevus) jne. Rahavoo eelarve koostamine on vajalik, kuna see annab ülevaate ettevõtte finantsolukorrast ja selle muutustest, aitab hinnata äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise mõju ettevõtte finantsseisundile.

Likviidsuse säilitamiseks on mitmeid võimalusi – küsida arvelduskrediiti pangalt või koostööpartnerilt-varustajalt. Lisaks on võimalus kaubelda pikemad maksetähtajad tarnijatele tasumisel, samas andes klientidele lühikesed maksetähtajad (lühemad, kui on maksetähtajad tarnijale).

Ettevõte peaks välja selgitama, milline on varude optimaalne osakaal, et mitte paigutada liialt raha varude alla. Tasub üle vaadata ka püsi- ja muutuvkulud. Püsikuludes on võimalik leida kokkuhoiukohti, muutuvkulud sõltuvad suuresti toodetud kauba või osutatud teenuse mahust, kokkuhoid tuleneb seal mahu- ehk mastaabiefektist.

Säästmine. Raha kõrvale panemine on mõistlik teguviis. Täpselt nagu eraisikule soovitatakse palgast 10% või enam kõrvale panna, peaks seda tegema ka ettevõtted. Lisareservfondi tekitamiseks tuleks läbi mõelda, kui suure osakaalu see peaks müügikäibest moodustama (näiteks 2-5%). Lisareservfondi maht võib sektorite kaupa erineda.

Ühisrahastus ja eelmüük. Ühisrahastusplatvormid on hea võimalus väiksemate summade kaasamiseks. Intressimäär kujuneb tavaliselt rahastajate intressiootuste ja platvormi marginaali kombinatsioonina. Üheks riskiks võib olla inflatsiooni- ja valuutarisk.

Eelmüügi (sooduspakkumiste portaalide vahendusel) ohud on üle ettevõtte võimete müümine. Ettevõttel peab olema müügiks välja pakutud toodete-teenuste pakkumise võimekus. Riske saab maandada, sõlmides kindlad lepingud tarnijate ja koostööpartneritega. Võimalusel tasuks välja kaubelda ka võimalikult pikk tellimuste täitmise tähtaeg.

Laenu tasub küsida juhul, kui rahastatav tegevus on põhjalikult läbi mõeldud, kulu ja tulukalkulatsioonid tehtud ning ollakse kindel, et suudetakse laenu teenindada ja sealjuures tagada ka ettevõtte likviidsus ja igapäevategevuste stabiilsus. Laenukapitali osakaal ei tohiks ettevõttes ületada 70%.

Allikas: Kristo Tõnissoo, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant

Ruumide rent teeb majandamise lihtsamaks

Ilusalongi Peel & Belle omaniku Kelli Peeli sõnul on nende jaoks kõrghooajad suvi ja talv, sügis- ja kevadkuudel on tööd mõnevõrra vähem. Ettevõttes on tööl viis inimest. Et rahulikumatel kuudel edukamalt majandada, rendib Peel teatud päevadel ruume firmas mitte-töötavatele kosmeetikutele, pakkudes nii salongile lisaväärtust. Hetkel kasutab sel viisil firma ruume kaks kosmeetikut, aga võimalik oleks see rohkemategi puhul, märkis Peel.

Ruume kasutavale kosmeetikule on pluss, et neil on kasutamiseks makseterminal, kliendid ja teenuste nimekiri, mis on salongile väga mugav lahendus.

Kabineti rentimine mõnes salongis on Peeli sõnul ilumaailmas väga levinud. "Ideaalis võiksid rentnikud katta ettevõtte püsikulud – rendi, elektri, valveteenuse tasu ning administraatori palga,“ märkis Peel. See teeks lihtsamaks nii tööaegade planeerimise, rahavoogude haldamise kui ka ettevõtte teenuste arendamise. Nelja aasta jooksul on olnud selliseid partnereid Peeli firmal viis.

Ka on ettevõte teinud n-ö eelmüüki, et tööd juurde saada ja seeläbi käivet suurendada – selleks on kasutatud näiteks sooduspakkumiste keskkonda Cherry.ee. "Sellistes kanalites valime aga väga hoolikalt, milliseid teenuseid pakume, kõik seal kaubaks ei lähe,“ rõhutas Peel.

Peel soovitas selliseid kampaaniaid teha perioodidel, mil ettevõttes on tööl ka uusi töötajaid. "See on nende jaoks hea võimalus saada kogemusi ja koguda endale ka n-ö püsikliente,“ selgitas ta. Miinus on selle juures, et suurt rahalist kasu, peale selle, et firma paistab silma tuhandele inimestele, soodsa hinnaga teenust müües ei saa.    

Eelmüük on nii õnn kui õnnetus

Cherrys teenuse eelmüügiga on aastate eest kokku puutunud ka Põld. "Me jõudsime selle keskkonna kaudu oma infoga ligi 300 000 inimeseni Baltimaades," tõi ta välja positiivse poole. Risk on tema sõnul selle juures see, et oma kampaaniaga mitmes sellises keskkonnas olles võib tekkida kliendil mulje, justkui oleks ettevõte omadega hädas ja püüaks müüa oma toodet-teenust ükskõik millise allahindlusega. "See ei ole meie eesmärk, mistõttu pole seda võimalust viimastel aastatel ka kasutanud,“ põhjendas Põld.

Ühtegi toetust pole Endla turismitalu küsinud, firma käivitamiseks ja kompleksi laiendamiseks võeti pangalaenu. Suurim eksiarvamus firma raha juhtimisel on Põllu hinnangul toetustega seonduv. "Kui alustav firma saab toetusrahad peale, siis hetkeks tundub, et kõik on justkui roosiline, eriti, kui juhtub olema ka hea aasta ja nõudlus on turul suur,“ sõnas Põld. Igale tõusule järgneb aga mõõn. "Kui saabub kehvem aeg, jääb pahatihti kannatajaks just klient, kes ööbib külmas toas – tema oleks justkui süüdi selles, et ettevõtjal on lood kehvad.“

Põllu sõnul on nende firma rasketeks aegadeks juba valmistunud. "Tegime selle juba tegelikult aastaid tagasi ära," märkis ta. "Oleme enda majandamise kulud võimalikult alla viinud. Vahetasime aastaid tagasi välja küttesüsteemi, nüüd kasutame maasoojust. Samuti oleme kogu kompleksis läinud LED-valguse peale üle," selgitas ta.

Läbi on mõeldud ka teenuste pool – paljusid töötajaid, näiteks raamatupidajat, ei ole ettevõttel mõtet palgal hoida, seda ostetakse teenusena sisse, selgitas Põld.    

Hoia dokumentatsioon korras

Äriplaan. Mõtle tegevused läbi ja koosta äriplaan.

Konsultatsioon. Kui vaja, siis kuluta alguses finantskoolituste või finantsnõustaja teenuse peale (uuri kindlasti nõustaja tausta, kas ta on valdkonnas pädev), enne kui suuri summasid välja käima või rahaliste kohustuste võtmisega seotud otsuseid tegema hakkad. Kui tunned, et ise hakkama ei saa, mine koputa kas või mõne ettevõtja uksele ja küsi, kas ta saaks finantsküsimustes abiks olla.

Raamatupidaja. Ole oma ettevõtte rahalise olukorraga kursis. Vali raamatupidaja, kes sind selles toetaks. Tänapäeval teevad paljud raamatupidajad tööd internetipõhistes raamatupidamisprogrammides, kust ka kliendil on lihtne oma ettevõtte andmeid vaadata.

Kliendid. Saa hästi läbi oma klientidega - ole nende suhtes aus, paindlik, leia lahendusi, küsi pidevalt tagasisidet, mida paremini teha, muuta, veel kliendile pakkuda. Iga uus klient kasvatab positiivse kogemuse järel firma klientuuri suust suhu turunduse abil üha uuesti ja uuesti.

Dokumendid. Dokumenteeri tehingud klientidega piisavalt põhjalikult (lepingud, tellimused, üleandmise-vastuvõtmise aktid). Kui dokumentatsioon ei ole täielik, on ebakorrektne vms, tähendab see lisaajakulu raamatupidajale, ettevõtja jaoks võib see tähendada aga moonutatud pilti finantsaruannetes.

Töötajad. Meeskond on sinu visiitkaardiks. Hoia oma töötajaid, loo nendega usaldavad suhted. Kui töötaja on sulle lojaalne ja te töötate hea tiimina, ära mine raskel ajal tema palga kallale. Tema ei ole kuidagi seotud sellega, et turg on halvas seisus. Igale tõusule järgneb alati langus ja vastupidi. Pigem ole tark ja proovi planeerida tulevikus tekkida võivaid mõõnu ette. 

Kiirus. Ole aktiivne. Kui tekib probleem, siis tegutse kiiresti, ära peida pead liiva alla.

Riskid. Kaardista riskid, võta näiteks kord aastas aega, et mõelda läbi, millised riskid ettevõttel on (näiteks suure kliendi kaotus, töötajatega seotud riskid, majanduse olukorrast tulenevad riskid), ja kuidas oleks võimalik riskideks valmistuda.

Koostööpartnerid. Ära koonerda. Koonerdamine ja kokkuhoid ei ole üks ja sama. Näiteks, kui sul on koostööpartneriks hea pesumaja ja ta küsib teenuse eest 10-15 senti rohkem kui teised, siis maksa see ka kõige kehvemal ajal. Hoia häid koostööpartnereid.

Allikas: Jonel Põld, Kelli Peel, Helen Heinmaa

Leping paneb kokkuleppele punkti

Ettevõtte likviidsust mõjutavad kehtestatud maksetähtajad ja nendest kinni pidamine. Samuti aitab riski, et tasu jääb saamata, vähendada lepingute ja aktide korrektne vormistamine.

Rahavoogude planeerimisel on Profia Arvestuse pearaamatupidaja Helen Heinmaa sõnul kõige olulisem enne tegevuse alustamist läbi mõelda, millised hakkavad olema firma püsivad kulud  - kontori üür ja palgad - ja millised on muutuvad kulud ehk kulud, mis sõltuvad tegevuse, näiteks tootmise, mahust. "Samuti tuleks proovida prognoosida tulusid, mõeldes läbi, millised kliendid ettevõttel võib-olla juba olemas on, millises tempos võiks müügitulu kasvada jne. Usun, et hea ja realistlik äriplaan on kõige alus, eriti juhul, kui ettevõtjal ei ole lisatulu teenimise võimalust ja kui on kavas palgata ka töötajaid,“ rääkis Heinmaa.

Maksetähtajad olgu mõistlikud

Oluline on rahavoogude planeerimisel määrata ka realistlikud maksetähtajad. Eestis on need võrreldes muu Euroopaga üsna lühikesed - enamasti 7-14, mõnikord ka 21 päeva. Seega tasub jälgida, et arve kättesaamise ja maksetähtaja vahele jääks piisavalt aega. "Raha  võiks ideaalis laekuda enne, kui käibemaksu tasumise tähtaeg kätte jõuab (iga kuu 20. kuupäev),“ soovitas Heinmaa. "Lisaks, kui klient jääb arve eest võlgu, on seda hea teada järgmise arve koostamise ajaks, et oleks lihtne jälgida, et ühe kliendi võlgnevus liiga suureks ei muutuks.“

Võlgnevuste puhul soovitas Heinmaa kasutada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hallatavat e-toimikut, mille abil saab esitada maksekäsu kiirmenetlusse. Nõue ei või sel puhul olla suurem kui 6400 eurot.

"E-toimiku vahendusel saab ettevõtte esindaja sisestada kõik andmed oma nõude kohta - lisada võlgniku andmed, arvutada viivise, lisada manusesse dokumendid ja kirjeldada juhtunut,“ sõnas Heinmaa. Tasuda tuleb seejuures ka 45eurone riigilõiv.

E-toimikust saadetakse andmed kohtule, mis koostab ja saadab võlgnikule maksekäsu, mille kohta on võlgnikul vaidlustamise võimalus. Kui võlgnik nõuet ei vaidlusta, saab ettevõtja nõude edasi anda enda poolt valitud kohtutäiturile, kes sissenõudmisega edasi tegeleb. Nõue esitatakse koos viiviste ja menetlusekuludega ehk ettevõtja poolt tasutud riigilõivu tagastab samuti võlgnik, selgitas Heinmaa.

Leping toob vaidlustesse selgust

Tihti kipuvad ettevõtjad Heinmaa sõnul unustama või edasi lükkama olulisi tegevusi, nagu kirjalike lepingute sõlmimine ja kauba-teenuse üleandmise aktide korrashoid. "Lepingus tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, milles omavahel täpselt kokku lepitud on, mis see maksab ja millised on muud tingimused," märkis Heinmaa. Palju sõltub tema sõnul ka tegevusalast. "Aga juristi poolt korraliku lepingupõhja koostamise kulu ei tasu kindlasti kokku hoida.“

Lepingu sõlmimine ja muu kaupade ja teenuste tellimist ning kätte toimetamist puudutav dokumentatsioon muutub Heinmaa sõnul väga tähtsaks juhul, kui klient keeldub mingil põhjusel arvet tasumast. Sellisel juhul peab ettevõtja suutma tõestada, et tema nõue kliendi vastu on põhjendatud. Kui puuduvad kirjalikud dokumendid, on seda aga keeruline teha.  

Hetkel kuum