Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksukoormus kasvab rekordkiirusel

    Eesti maksukoormus kasvab täna tänu maksuameti heale tööle.Foto: Eiko Kink, Äripäev

    Eesti maksukoormus kasvab OECD liikmete hulgas rekordkiirusel tänu maksuameti heale tööle.

    Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD värskest ülevaates liikmesriikide maksutrendidest nimetatakse Eestit ära riikide hulgas, kus maksukoormuse tõus oli eelnenud aastaga võrreldes üks suuremaid.
    Eesti maksukoormus oli 32,9 protsenti. Rahandusministeerium põhjendas, et maksukoormus on tõusnud, kuna maksu- ja tolliamet kogub maksud paremini kokku. Kui samade määrade juures makse paremini koguda ja tulude kasv on kiirem kui SKP kasv, kasvab ka maksutulu suhtena SKPsse.
    Teisisõnu on viimasel paaril aastal majanduse nominaalkasv jäänud selgelt alla maksulaekumiste kasvule, mis ongi maksukoormuse tõusu tehniline põhjus.
    „Alates 2014. aastast on Eesti maksukoormus ehk laekunud maksude suhe SKPsse selgelt kasvanud. Samas ei ole nendel aastatel jõulisi maksumäärade tõuse toimunud, pigem vastupidi. Tööjõu maksumäärad langesid 2015. aastal oluliselt. Aktsiisitõusud on tõesti mõnevõrra kergitanud tarbimise maksukoormust, kuid käibemaksu määrad on jäänud samaks," selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben rahandusministeeriumi blogis.
    "Samas on just käibemaksulaekumised viimasel ajal oluliselt ületanud majanduses loodud lisandväärtuse kasvu, mis avaldub maksukoormuse tõusuna. Seega ei saa maksukoormuse kergitamist viimase kahe aasta jooksul panna süüks poliitikutele. Põhjuseid tuleb otsida mujalt.“
    Esimesel poolaastal suurenesid käibemaksulaekumised aastases võrdluses 11,6 protsenti. Käibemaksu baas kasvas sellel perioodil vaid 4,3 protsenti ning sisemajanduse koguprodukti (SKP) nominaalkasv jäi 2,8 protsenti juurde.
    Aben tõi maksukoormuse kasvule välja kaks põhjust. "Esiteks – maksude tasumise kultuur muutub kas maksumaksjate või maksuameti eestvedamisel. Ja teiseks – muutub majanduse struktuur – palgatulu ja sisenõudluse põhine majanduskasv on „maksurikkam“ kui ekspordipõhine," kirjutas Aben.
    Nimelt on palgatulu ja sisetarbimine viimastel aastatel kiiresti kasvanud, samas kui ekspordi kasv on aeglustunud.
     
    Keskmine maksukoormus oli OECD riikides oli mullu 34,4%, mis on rekordiline tase andmete kõrvutamise algusest ning märgib eelnenud aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti suurust tõusu. Alates 2009. aastast on keskmine maksukoormus OECD riikides pidevalt ülespoole tiksunud. 30 andmed esitanud riigis tõusis maksukoormus 16 ja kahanes 14 riigis.
    Selle taga on hulk tegureid, kuid peamise panuse on andnud kasvanud laekumised tarbimismaksudest ja üksikisiku tuludelt, mis kokku moodustavad tõusust kaks kolmandikku.
    Raport toobki trendina välja, et ettevõtte tulumaksu osa OECD riikides on kriisi järel langenud.
    Esimese arenenud riigina on Taanis maksutulude osakaal SKPst ületanud 50% piiri. Möödunud aastal kasvas maksukoormus Taanis 50,9%-le, mis on rekord 1965. aastast, mil OECD oma võrdlusi koostama hakkas. Järgnevad Prantsusmaa ja Belgia, kus maksukoormuse tase oli vastavalt 45,2% ja 44,7%.
    Loe pikemalt artiklist „Taani lõi uue maksukoormuse rekordi“.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Rootsi keskpank kergitas intressimäära, uued tõsted juba silmapiiril
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Rimi lõi koduveoks käed Starshipiga
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinna kommunaalameti igavene juht paneb ameti maha
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.
Linnasüsteemis 46 aastat töötanud, neist 25 aastat Tallinna keskkonna- ja kommunaalametit juhtinud Ain Valdmann teatas, et paneb alates 1. oktoobrist ameti maha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.