Eelmine aasta tõi tööturule positiivse muutuse

Töötuse määr oli eelmisel aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal.

Äripäev

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse paremuse poole

Aasta lõpp tõi tööturule muutuse paremuse poole
Foto: PantherMedia/Scanpix

Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Eelmise aasta III kvartali andmed väljendasid peamiste tööturunäitajate ehk tööjõus osalemise, töötuse ning tööhõive määra jõudmist majandusbuumi või sellele lähedasele tasemele. IV kvartalis oli nii tööjõus osalemise kui ka tööhõive määr kõrgem kui eelmise aasta samas kvartalis, kuid nii töötuse määr kui ka töötute üldarv ei olnud enam vähenenud. Kui 2014. aasta IV kvartalis oli töötuse määr 6,3% ja töötute üldarv hinnanguliselt 42 700, siis 2015. aasta IV kvartalis olid vastavad näitajad 6,4% ja 43 900.

Tööturunäitajad paranesid eelmisel aastal võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele. Hoolimata sellest, et tööealiste (15–74-aastased) inimeste koguarv võrreldes 2014. aastaga kahanes 8000 võrra, kasvas tööturul aktiivsete inimeste koguarv 9000 võrra, jõudes hinnanguliselt 683 100-ni. Tööhõive määr kasvas 63%-st 65,2%-ni ning töötuse määr kahanes 7,4%-st 6,2%-ni. Vähenemist jätkas seega ka mitteaktiivsete inimeste arv, mis jõudis 2015. aastaks hinnanguliselt 300 500-ni. Hõivatute arv on seega kasvanud nii töötute kui ka mitteaktiivsusest tööturule siirdunute tõttu.

Jätkuvalt on tööturunäitajates olulised erinevused lähtuvalt elukohast, soost, vanusest ja rahvusest. 2015. aastal oli kõrgeim tööhõive määr Harju maakonnas (71%) ning erinevus võrreldes madalaima tööhõive määraga Põlva maakonnaga (47,6%) oli üle 20 protsendipunkti. Lisaks parematele töövõimalustele mõjutas antud tulemust ka erinev vanusstruktuur. Harju maakonnas oli ka töötus madalaim (5,2%).

Võrreldes 2014. aastaga kasvas 2015. aastal nii meeste kui ka naiste hõivemäär, kuid sarnaselt eelnevale paarile aastale on meeste hõivemäära kasv olnud kiirem, kasvatades meeste ja naiste hõivelõhe 8 protsendipunktile. Kui viimastel aastatel on meeste töötuse määr olnud naiste omast pisut kõrgem, siis 2015. aastal kahanesid erinevused praktiliselt olematuks: meeste töötuse määr oli 6,2% ja naistel 6,1%.

Töötuse määr langes 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga märgatavalt nii noorte (15–24-aastased) kui ka parimas tööeas (25–49-aastased) inimeste seas. Vanemaealiste (50–74-aastased) töötuse määr jäi aga praktiliselt samaks. Jätkuvalt oli noorte töötuse määr (13,1%) kõrgeim, mis annab märku sellest, et noorte tööturule sisenemine ja seal püsimine on arvestatavaks probleemiks. Samas suur osa noori alles õpib ja ei plaani lähiajal tööd otsida.

Tööhõive määr on kasvanud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas, kuid vahe võrreldes 2014. aastaga on jäänud suurusjärku 5–6%, olles eestlastel kõrgem. Ka töötuse määr oli eestlastel madalam, kuid lõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on viimastel aastatel vähenenud. 2015. aastal oli eestlaste töötuse määr 5,4% ning mitte-eestlastel 8%.

Mulluste paremate tööturunäitajate võimalike põhjustena võrreldes eelneva aastaga võib välja tuua töötamise registri mõju tööhõivele, 2014. aasta majanduskasvu ning plaanitava töövõimereformi. Selgelt aeglasem majanduskasv 2015. aastal on aga tõenäoliselt mõjutanud ka juba 2015. aasta IV kvartali tööturunäitajaid.

Eelmine aasta tõi tööturule positiivse muutuse

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised