Komisjon: Eesti majandus ei ole tasakaalust väljas
Pärast põhjalikku analüüsi leidis Euroopa Komisjon, et Eesti majanduses ei esine sellist tasakaalustamatust, mis võiks majanduse stabiilsele arengule ohtu kujutada.
Euroopa Komisjon võttis Eesti põhjalikuma uurimise alla möödunud novembris koos veel 17 liikmesriigiga, kus n-ö ohutuled plinkisid. Eesti puhul tekitasid küsimärke kiire palgatõus ja kinnisvaraturu hinnatõus.
Eesti majanduse kohta märkis komisjon nüüd, et tööjõu ühikukulude kasvuga võib kaasneda konkurentsivõime vähenemine, kuid tootlikkuse suurendes ja reaalpalkade kasvu aeglustudes peaks ka tööjõu ühikukulude kasv aeglustuma. Elamispindade hinnad on jõuliselt kasvanud, kuid see on kookõlas sissetulekute kasvuga ning pakkumine eluasemeturul peaks ootuste järgi kohanema taastuva nõudlusega.
Samas hoiatas komisjon, et hindade edasine kasv võib siiski ohustada reaalmajandust ja seda tuleb jälgida. Kiiremini on vaja rakendada selliseid poliitilisi meetmeid, mis suurendaksid tootlikkust ja kasvataksid suurema lisandväärtusega eksporti. Nenditakse, et tööjõu pakkumist suurendavad ja palgasurvet leevendavad meetmed on alles käivitumas. Ka on Eestis kasutusele võetud mitmed vastutsüklilised meetmed, mille mõju eluasemehindadele pole veel hinnatud.
Komisjoni süvaanalüüsi läbi teinud 18 liikmesriigist kuues olulisi probleeme ei tuvastatud. Küll aga on ohu märgid Hispaanias, Iirimaal, Hollandis, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias ja Soomes. Komisjoni kõnepruugis „ülemäärane tasakaalustamatus“ esineb Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Portugalis ja Prantsusmaal.
„Peamiselt annab muretsemiseks põhjust jätkuvalt kõrge võlakoormus,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, lugedes suuremate nõrkustena üles veel ka hapra seisu finantssektoris ning konkurentsivõime kahanemise.