Firma pankrot oli tööle kandideerimisel kõva argument

MTÜ Uuskasutus tegevjuhiks kandideerimisel juhtus just selline lugu Katriin Jüriskaga, kelle esimene reaktsioon oli ehmatus. Seejärel tuli otsus: kuna Uuskasutuskeskuse olukord enam hullemaks minna ei saa, tuleb proovida.

On 2009. aasta. Eestis on majanduskriis ja tulevik paistab tume. 2004. aastal asutatud MTÜ Uuskasutus oli teinud julgeid laienemisotsuseid ja rentinud 2008. aastal suure kaupluse- ja laopinna Tallinnas Uus-Sadama tänaval kaarhallis. Müügipinda oli laialt, aga ostjaid mitte, sest kaarhalli asukoht jäi kundede liikumisteelt kõrvale.

Suured püsikulud sellest aga ei küsinud, vaid nõudsid regulaarset tasumist. Ebaõnnestunud juhtimisotsused viisid aina suuremate raskusteni ning kuigi 2009. aastal püüti MTÜd ka saneerida, ei saanud sellest asja ja tuli välja kuulutada pankrot.

Kolm on kohtu seadus

Uuskasutuskeskusele uue tegevjuhi leidminegi ei sujunud hõlpsalt: kaks otsinguvooru jäid tulemusteta ning juhatus leidis, et kui ka kolmanda korraga uut juhti leida ei õnnestu, tuleb tegevus lõpetada. Nii siiski ei läinud, sest kui järjekordne töökonkurss välja kuulutati, märkas kuulutust sellel ajal Urmas Sõõrumaale kuulunud kohvikuteketti juhtinud Katriin Jüriska.

„Olin viis aastat toitlustusäris tegutsenud. 2004. aastal ehitasin nullist üles Eesti esimese vesipiiburestorani Hookah House ja vedasin seda kaks aastat. Seejärel jätkasin toitluses ja asusin tööle US Investi. Pärast kohvikuketi müüki tundsin, et tahan teha midagi, millel oleks ühiskondlik mõju ja mis aitaks elu paremaks muuta,“ meenutab Katriin.

Kuigi Uuskasutuskeskus oli pankrotis, nägi Katriin juhikoha vastuvõtmises võimalust end teostada ja arendada. Julgust andis ka see, et juhatuse liikmetel oli kindel soov ühingut tervendada.

„Mõtestasin enda jaoks olukorra niimoodi lahti, et heas seisus organisatsiooni juhtima minnes on oht läbi kukkuda hoopis suurem. Kuna Uuskasutuskeskus juba oli pankrotis, siis halvemaks minna enam ei saanud,“ muigab Katriin ja lisab, et selline mõttekäik võttis maha sooritusärevuse. „See on asi, mida olen elu jooksul õppinud – kui sooritusärevus maha võtta, siis võib mägesid liigutada. Sest hirm ongi see, mis hoiab meid tagasi,“ usub ta.

Mida töötajad ja kliendid tahavad?

Katriin asus esimese asjana oma meeskonda tundma õppima. „Meil töötas 9–10 inimest. Tahtsin välja selgitada nende motivatsiooni ja selle, kas nad on valmis muudatustega kaasa tulema. Oli neid, kes ei olnud valmis uut suunda võtma, nii et esimeste nädalate ja kuudega pidime umbes pooltel inimestel minna laskma. Osalt ka muidugi seepärast, et Uuskasutuskeskus oli ülemehitatud,“ selgitab Katriin, et kui Uus-Sadama tänava kaarhallist loobuti, polnud enam nii palju tööjõudu vaja.

Teise sammuna võttis ta ette poeruumide kliendile meelepärasemaks tegemise. Toona asuti Paide tänaval vanas puumajas, mis oli amortiseerunud ning häid tingimusi oli väga keeruline luua. „Läksin poodi ja tööprotsessidesse sisse nagu klient ja vaatasin kliendi pilguga, mida annaks seal veidigi paremaks teha,“ selgitab Katriin.

Uuskasutuskeskus: inimeste juhtimise kursus

Katriin tunnistab, et ainuke hetk, kus tal tuli tahtmine kõik sinnapaika jätta, oli esimesel tööpäeval. „Läksin meie Paide tänava poodi ja sain aru, kui nukras seisus kõik on. Kui olin seal paar tundi olnud ja tajunud töötajate umbusklikku suhtumist, olin väga lähedal sellele, et öelda juhatusele, et tegin vale otsuse," tunnistab Katriin.

Kuid hommik on õhtust targem ja esimese emotsiooni ajel tegutseda ei tasu. Nii oligi tal paari päevaga sihid ja fookus paika seatud ja teekond võis alata.

„Meeskond oli minu kui noore ja uue juhi suhtes skeptiline. Nad olid usku kaotamas, sest turvatunne oli kadunud,“ nendib Katriin. „Kui Hookah House oli minu jaoks eluülikooli esimene kursus, kust sain tunde, mismoodi on inimeste ees juhina seista, siis Uuskasutuskeskuses algas inimeste juhtimise teine kursus, oluliselt suuremate väljakutsetega. Väljakutsed on aga minu suurim kirg!“

Raskest algusest hoolimata töötas Katriin järgmised poolteist aastat juriidiliselt pankrotis organisatsiooni tervendamise nimel. Keskus tegutses pankrotihalduri järelevalve all, oluline eeldus oli jooksvas kasumis püsimine. Seejuures avati ka kaks uut kauplust.

„Kui meil oli vaja uus pind rentida, siis ütlesin rendileandjale ausalt: oleme küll pankrotis, aga meie tegevus on põhjalikult läbi analüüsitud ning tegutseme pankrotihalduri järelevalve all. Meie puhul ei tule kõne allagi, et kohustusi rendileandja ees ei täida. Seega oleme ehk kindlamgi klient, kui mõni teine ettevõte,“ kirjeldab Katriin edukaid läbirääkimisi.

Mis hoiab Katriini motivatsiooni üleval nüüd, kus Uuskasutuskeskus on edukalt tervendamisprotsessi läbinud? Katriin tunnistabki, et on loomult pigem käivitaja ja mitte nii hea rutiinis ja stabiilsuses tegutseja. Möödunud aasta lõpuni hoidis teotahet tugevana eesmärk vanad võlad tagasi maksta. Nüüd, kui see edukalt tehtud, on sihiks Uuskasutuskeskus üle-eestiliseks  muuta – praegu, seitsme keskusega viies linnas, on see teekond poole peal.

Kümne aastaga täielik muutus

Kui Katriin Jüriska vaatab tagasi endale kui algajale juhile, mil ta 2004. aastal alustas Hookah House’is, siis leiab ta piltlikult öeldes, et kui tol ajal sihtis ta kahuriga kärbseid, siis nüüd, 12 aastat hiljem, on õppinud kärbsepiitsa kasutama.

„Hookah House’is moodustasin oma esimest meeskonda – mul oli suurepärane tiim! Samas ei oleks ma tahtnud töötada tol ajal enda alluvuses – olin noor, tahumatu, loomult järeleandlik ega osanud end kehtestada. Aga ma sain oma meeskonna peal väga palju harjutada ja olen selle õppetunni eest neile tohutult tänulik,“ muigab Katriin.

Ta peab oma toonaseks suurimaks veaks liigset järeleandlikkust kohtades, kus oli tegelikult vaja selgroogu ja kindlameelsust. „Tahtsin olla inimestele meeltmööda, tahtsin olla igati hea juht. Seetõttu juhtus, et ma ei suutnud piisavalt kaitsta organisatsiooni huve, sest seadsin töötajatele meelepärane olemise esikohale,“ nendib Katriin, lisades, et inimeste poole hoidmine on küll tähtis, kuid juht ei saa ühele poole kaldu olla. 

Praegu usub ta end olevat arenenud juhiks, kes on samal ajal nii empaatiline kui vajadusel ka konkreetne ja nõudlik. Teisiti tulemusi ei saavuta.

Katriin arvab, et kuigi ta on EBSis ärijuhtimist õppinud, siis inimeste juhtimist pole võimalik koolis õppida, see tuleb elukogemusega. Ta leiab, et on suutnud igalt inimeselt, kellega tööalaselt kokku puutunud, midagi õppida.

„Rasmus ja Priit (Rasmus Rask ja Priit Mikelsaar, MTÜ Uuskasutus asutajaliikmed – toim) on minu suured inspireerijad. Nad näitasid mulle teistsugust juhtimisstiili – empaatilist juhtimist. Ka alluvatelt õpin iga päev, sest iga inimene on erinev, vajab teadlikku ja teadvustatud lähenemist, ja ma püüan välja selgitada, millises vallas inimese talent väljendub, mis tal silma särama paneb,“ räägib Katriin.

Katriin selgitab, et kuna Uuskasutuskeskuse müüjate tegevusampluaa on lai – alates kaupade sorteerimisest, hinnastamisest, müügisaali väljapanemisest kuni klienditeeninduseni, siis saab lasta inimesel, kes teenindust naudib, sellega ka kõige rohkem tegeleda ning vähem aega teistele tegevustele panustada.

„Meeskonna juhtimine ja innustamine ongi minu suurim arengukoht, sest teenindus- ja jaekaubandusvaldkond on äri inimestelt inimestele. Protsesside juhtimine on ju oluliselt kergem kui töö isiksustega ja äritulemus ei tohi olla tähtsam kui inimesed. Meeskonnaliikmete panuse kaudu just tulemus tulebki,“ ütleb Katriin.