Kriitika: Nordea moraalne kompass on rikkis

Mitmed Nordea kliendid on hääletanud jalgadega, kui Panama advokaadibüroost Mossack Fonsecast lekkinud dokumentidest ilmnes, et Nordea on olnud üks vilkamaid panku, mis aitas oma klientidel varasid maksuparadiisidesse varju toimetada.

Soome OP grupi juht Reijo Karhinen kiitis kolmapäeval, et pank on saanud Panama kriisi tõttu tavatult palju uusi kliente. „Läinud nädalal saime 4000 uut klienti. Seda on 50% rohkem kui tavaliselt, ehk see on suur number,“ vahendas Soome YLE.

Kui mõni erand välja arvata, siis massilist klientide lahkumist pole siiski olnud, tõrjus Koskkull intervjuus agentuurile Bloomberg.

Küll aga valmistub firma võimalikeks sanktsioonideks. Rootsi finantsinspektsioon uurib praegu panga seoseid Panama lekkesse seotud advokaadibürooga. Koskull arvab, et juuniks võiks uurimine ühel pool olla. Sõltuvalt tulemusest võib pank olla sunnitud on poliitikat või praktikaid muutma.

Pank kordab, et midagi seadusevastast ei ole ilmnenud. Järjest rohkem on aga kõlanud kriitikat, et eetiliselt pole pank käitunud õigesti.

Taani kultuuri ja kirikute minister Bertel Haarder kritiseeris majanduslehes Börsen ilmunud arvamusartiklis, et Nordea on kaotanud oma moraalse kompassi. „Sellest ei piisa enam, et mingi tegevus on seaduslik. See peab kodanike silmis ka moraalselt õige olema,“ kirjutas ta, lisades, et need, kes turumajandust äärmusteni ekspluateerivad, teevad sellele kõige enam kahju.

Boikott Nordeale 

Viimaste teadete seas kaalub Rootsi ametiühingute keskoragisatsioon LO oma konto Nordea pangast ära viimist, kirjutas Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet. Soomes on kaks ametiühingut – AKT ja Team - seda juba teinud. Ka kolm Soome parteid – Sotsiaaldemokraadid, Vasakpartei ja Põlissoomlased on Nordeale boikoti kuulutanud. Taanis kaaluvad pangavahetust mitmed omavalitsused, sealhulgas Odense ja Fredriksberg.  

LO kavatseb siiski ära oodata Nordea enda algatatud sisejuurdluse tulemused. LO-l on Nordea pangas mitte just väike summa – 1,5 miljardit Rootsi krooni.

Nordea teeb koostööd Rootsi finantsinspektsiooniga ja lubab põhjalikku sisejuurdlust, mis esimeses järjekorras võttis luubi alla panga kontori Luksemburgis.

„Me oleme usaldusel põhinevas äris ja meil on vaja see usaldus tagasi võita,“ ütles Koskull. Finantssektor „ei saa olla maksudest kõrvale hoidmise platvorm“, lisas ta.

Nordea nõukogu juht Björn Wahlroos, keda Taani minister nimetas „küünilis-arrogantseks“, oma sõnades nii allaheitlik ei ole. Nädalavahetusel toimunud Sampo aktsionäride koosolekul tõrjus ta kriitikat, et Nordea on maksudest hiilimisele kaasa aidanud.

„Nordeal pole sellise eesmärgiga offshore-firmasid ja me ei ole selliseid firmasid ka oma klientide jaoks asutanud. Me oleme mõned kliendid nimetatud advokaadifirmaga kokku viinud. Raha me sellest pole teeninud,“ ütles ta Taani majanduslehele Börsen.

Wahlroosi arvates on teema ülemäära suureks puhutud. Nordea pole teinud midagi ebaseaduslikku ja trahvi ta ei karda. Mitmetes finantsvaldkondades on offshore-firmade kasutamine tema sõnul tavaline asi. Küsimusele, mida ta skandaalist õppinud on, vastas Wahlroos: „Et maksudest kõrvalehoidmine on Skandinaavias väga tundlik teema.“

Rootsis läinud aastal jõustunud seaduste järgi võib finantsinspektsiooon trahvi määrata kuni 10% ulatuses firma käibest. 

Täna kirjutas Svenska Dagbladet, et USAs on alustatud Panama skandaaliga seoses kõigi nelja Rootsi suurpanga uurimist. Pangad riskivad oluliselt suurema trahvi ning halvimal juhul litsentsi kaotamisega.