Sirje Rank • 15. märts 2017
Jaga lugu:

Nordea kolimisähvardus lõi Põhjala kihama

Nordea juht Casper von Koskull ähvardas, et pank võib oma peakorteri Rootsist minema kolida.  Foto: Reuters/Scanpix

Põhjala suurima panga Nordea juhi Casper von Koskulli ähvardus, et Nordea võib oma peakontori Rootsist kõrgete maksude pärast ära kolida, tekitas Rootsis paraja tormi ning Taanis ja Soomes omajagu elevust.

Päev pärast Nordea juhi intervjuu avaldamist Rootsi majanduslehes Dagens Industri, arutatakse Taanis juba Kopenhaageni eeliseid, kui Nordea valik peaks nende kasuks langema. Soomes tõdetakse samas, et tegemist oleks hea uudisega – nii ei peaks Nordea Soome (ega teiste riikide) kliendid kinni maksma Rootsi pankade kriisifondi, sest panga kasvanud kulud jääksid klientide kanda.

Rootsis annab aga opositsioon turmtuld valitsuse pihta, mis oma maksupoliitikaga ettevõtted riigist lahkuma sunnib. Dagens Industri annab juhtkirjaga takka – pank on suur tööandja – töökohad, mida loovad Rootsis värsket maksukergendust saanud tehnoloogiafirmad külma Põhjalasse serverikeskusi rajades, ei korvaks ligilähedaseltki töökohtade vähenemist pangandsussektoris.

Google on tore küll, aga ....

„See on ju äge, kui siin on Facebook ja Google, kuid erilist sissetulekut see ei too. Pangandussektorile ei jõuta kunagi lähedalegi,“ kirjutas Dagens Industri. Leht toob näite, et Facebooki serverijaam Rootsis annab tööd 150 inimesele ja Google’i suur serveripark Soomes 60-le.

Finantssektoris on Rootsis tööl ca 85 000 inimest ja see annab 10% Rootsi valitsusele laekuvast ettevõtte tulumaksust, kirjutab DI. Juba on Rootsi pangad aga madalamaid kulusid otsides tuhandeid töökohti Balti riikidesse üle kolinud.

Eks minge siis

Õli kallas tulle Rootsi rahandusministri Magdalena Anderssoni näiline kõigutamatus Nordea lahkumisähvarduste peale. Sellel on isegi teatud eelised, leiab minister.

„Riskid Rootsi majandusele vähenevad,“ ütles ta intervjuus Dagens Industrile, pidades silmas, et kuna Nordea on Rootsi pank, siis peaksid Rootsi maksumaksjad vastutama ka Nordea Soome ja Taani klientidega seotud riskide eest. Nordea uue struktuuri järgi on kõigist Nordea tütarfirmadest Põhjala riikides tehtud emafirma filiaalid.

Rootsi suurpankade varad ületavad Rootsi SKP neli korda – sellest valitsuse ettevaatlikkus ja rangemad nõuded pankadele. Anderssoni sõnul on peakontori asukoht iga firma vaba valik. Dagens Industri aga osutab juhtkirjas, et pangad on praegu loonud suuremad puhvrid kui varem ning ELi uute reeglite järgi vastutavad võimaliku kriisi korral esimeses järjekorras pankade aktsionärid ja võlausaldajad.  

Uue vaidluse keskmes on Rootsi valitsuse kava tõsta sissemakseid, mis pangad teevad nn kriisilahendusfondi, mis peaks ära hoidma selle, et järgmises finantskriisis jälle käsi maksumaksjate taskusse aetakse. Rootsi 1990. aastate pangakriisis läks pankade päästmine maksumaksjale maksma 2,1% SKPst (ehkki perspektiivis – pärast üle võetud varade realiseerimist, jäid riik ja maksumaksjad plussi – toim). Nordeale teeb asja halvemaks see, et kontsern on end värskelt reorganiseerinud Rootsi ettevõtteks, tuues kogu järelevalve kontserni üle Rootsi, mistõttu sissemakse suurust arvutades võetakse arvesse kogu panga tegevus, mitte ainult tegevus Rootsis. Sellega võib Nordea makse kasvada panga oma rehkenduste järgi praeguselt poolelt miljardilt Rootsi kroonilt 5,5-6 miljardile Rootsi kroonile.

On reserv või pole?

Teravat kriitikat on Nordea teinud valitsuse aadressil ka selle peale, et need sissemaksed ei läheks kriisifondi sellisel moel, et neid saaks kasutada vaid pankade aitamiseks võimalike raskuste korral. Selle asemel saaks vahendeid kasutada valitsuse eesmärkide rahastamiseks. Nii võib tekkida olukord, kus kriisi puhkedes tuleb valitsusel ikkagi see raha turult – tolle hetke tingimustel – laenata.

„Rootsi väga madal riigivõlg ja meie stabiilne riigirahandus annavad meile head võimalused kriisis tegutseda vastavalt vajadusele,“ pareeris Andersson intervjuus DI-le.

Nordea leiab, et raha tuleks hoida reservis selge sihtotstarbega ja riigifinantsidest lahus ning sama meelt on ka Rootsi pangandusliidu juht Hans Lindberg, kelle arvates on kõrgem sissemaksete nõue sisuliselt varjatud maks. 

Rootsi suurima opositsioonipartei Moderaatide majandusküsimuste kõneisik Ulf Kristersson näeb pigem riskide suurenemist, kui Nordea ära kolib. „Siis kaotab riik kontrollivõimaluse süsteemselt olulise panga üle, mis riigis tegutsemist jätkab. See on märkimisväärne, et rahandusminister sellesse nii kerge meelega suhtub,“ lisas ta.

Nordea enda rehkenduste järgi riskib Rootsi riik Nordea kolimise korral kaotada maksutulu ca 6 miljardit Rootsi krooni.

Taani oleks huvitatud

Kui Nordeal peaks plaaniga tõsi taga olema, oleks Taani Põhjala riikidest kõige huvitavam sihtkoht, kommenteeris Taani majanduslehele Börsen Aalborgi ülikooli pangandusekspert Lars Krull. „Taanis on atraktiivne ettevõtte tulumaks ja maks palgasummalt, mis on mõistlikul tasemel, nii oleks Taani igati huvitav riik, kuhu kolida,“ ütles Krull. Pluss Kopenhaageni hea asukoht ja Taani kuulumine Euroopa Liitu. Kui kolitaks ka töötajaid ja mitte ainult postiaadressi, tugevneks Kopenhaageni roll Põhjala finantskeskusena.

Nordeal siiski nii konkreetseid plaane veel ei ole. „Sellega on liiga vara spekuleerida. Mingit kolimise otsust veel ei ole. Oleme öelnud vaid seda, et kaalume võimalust,“ vastas Börseni järelepärimise peale Nordea pressiesindaja Petter Brunnberg.

Taanis maksavad finantsasutused käibemaksu asemel maksu töötajate palgasummalt, mille määr on praegu 13,6%  ja mis kasvab 2019. aastaks 15%-le. Maksuga on see probleem, et see tõstab tööjõu hinda. Seda maksu maksavad ka teised ettevõtted, mis ei ole käibemaksukohustuslased – näiteks hambaarstid, ajalehed ja taksofirmad, kirjutas Börsen.

Ka Norras püütakse finantssektorist rohkem maksuraha riigikassasse saada. Jaanuari algusest kehtib palkadele 5%ne maks. Lisaks jäi ettevõtte tulumaks pankadele 25% peale, samas kui teiste ettevõtete jaoks alanes see sellest aastast 24%-le ja alaneb tuleval aastal veel.  

Tuumanupp

Nordea nõukogu juht Björn Wahlroos on juba 2011. aastast ähvardanud panga peakontorit kolida, kui maksud ja muu Euroopaga võrreldes rangemad reeglid pitsitama hakkavad. Selline samm oleks siiski „tuumanupu kasutamine“, kommenteerisid analüütikud, kellega agentuur Bloomberg teemat arutas. Lisaks on Nordeal pooleli uurimised, mis puudutavad nn Panama leket, kus ilmnes, et pank võis olla aidanud oma klientidel offshore'ide kaudu makse vähendada. Sellises kontekstis võivad panga kliendid kolimisele kõrgete lõivude vältimiseks viltu vaadata, kirjutas Bloomberg.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum