Elmiku hinnangul panustas palga tõusu ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, mis kergitas keskmist brutokuupalka 0,3 protsendipunkti võrra.

Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1163 euroni. Maksu- ja tolliameti andmetel oli mediaanväljamakse teises kvartalis 858 eurot kuus ehk 7,5% rohkem kui aasta varem.

Elmiku sõnul on Eesti ettevõtted kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. "Pikemas perspektiivis on liiga kiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks," kommenteeris ta.

Palgakasv püsib Elmiku hinnangul kiire ka aasta teisel poolel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. "Miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka sel ja järgmisel aastal ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv on 2017. aastal aga ilmselt aeglasem, kuna nominaalse palga kasv aeglustub ja hinnad tõusevad," ütles Elmik.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste märkis oma kommentaaris, et madala tööpuuduse ning valdavalt sisetarbimisel tugineva majanduskasvu tingimuses palgasurve jätkub. "Kiire tööjõukulude kasv tuli tõenäoliselt kasumite arvel, mis ei saa pikalt jätkuda," sõnas ta.

Kuigi statistikaameti andmeil olid palgakasvu taga suuremad preemiad, püsis keskmise palga kasv eelmise kvartali tempos ehk 7,3 protsendi juures. Samas kasvas keskmine tunnipalk 4,5 protsenti ning täistööajaga töötajate arv langes 1,5 protsenti. "See viitab nii vähenenud töökoormusele kui ka erinevate mittetöiste tasude suurenemisele," kommenteeris Lõhmuste.

Ligikaudu kuueprotsendine tööjõukulude kasv ületab Lõhmuste sõnul endiselt majanduskasvu. "See viitab ettevõtete kasumlikkuse langusele ning tööturu tasakaalustamatuste püsimisele. Osaliselt aitab ettevõtetel kiire palgakasvuga toime tulla ebakindlast majanduskeskkonnast tulenev madal investeeringute tase ning sellest tulenev rahastamisvajaduse langus," märkis ta. Selgusetuks jääb tema sõnul see, miks on ettevõtted nõus kesise majanduskasvu tingimustes üha suurema osa loodavast lisandväärtusest töötajatele palkadeks maksma. "Samas ei ole lähiajal oodata palgasurvete olulist taandumist väheneva tööealise rahvastiku, madala tööpuuduse ning meist oluliselt kõrgema palgatasemega Soome läheduse tõttu."