Prahtimiskulud pidurdasid Tallinkit

„Pärast eelmise aasta rekordiliselt tugevat kolmandat kvartali tulemust oli eeldada, et Tallink Grupi seekordne kasum kujuneb madalamaks,“ ütles LHV vanemanalüütik Joonas Joost. Sellegipoolest prognoosist LHV Tallinkile 1,3protsendilist müügitulude kasvu ning neid ootusi laevafirma täita ei suutnud. „Eelmise aasta käibe kordamine jäi meie oodatule mõnevõrra alla,“ lisas Joost.

Nimelt oli laevafirma müügitulu kolmandas kvartalis 273,5 miljonit eurot, mis on 100 000 euro võtta väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Kogukäivet mõjutas laevade väljaprahtimisest saadava müügitulu vähenemine. Seejuures kasvas aga käive kõikidel Tallinki liinidel ning põhitegevuse müügitulu kasvu toetas suures osas reisijate arvu, pardamüügi ning piletitulu suurenemine. „Nimetatud segmentide käive on 10,3 miljoni euro võrra aastatagusest suurem,“ kinnitas Joost, kelle sõnul kaotati prahtimislepingute lõppemise tõttu 7,3 miljonit eurot müügitulust.

Kulud suurenesid

Kulude suurenemine peegeldub eelkõige kasumi vähenemises. Nimelt kukkus ettevõtte brutokasum 76,8 ning puhaskasum 42,8 miljonile eurole, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt 9,4 ja 5,3 protsendi võrra väiksemad näitajad. „Meie ootustele jääb Tallinki tänane brutokasum 3,6 protsendiga alla,“ tõdes Joost.

Lisaks erinevale tulustruktuurile panustasid Joosti hinnangul brutokasumi langusesse täiendavad kulud. „Näiteks nagu Silja Euroopa opereerimisega seotud kulud ning Superstari prahtimiskulud,“ märkis Joost. „Kuna nii turundus- kui ka üldhalduskulud kasvasid aastases võrdluses, jäädes siiski prognoositust madalamaks, siis nii kujuneski ärikasum üsna ootuspäraselt eelmise aasta sama ajaga võrreldes 18 protsenti madalamaks,“ selgitas LHV vanemanalüütik.

Positiivse poole pealt toob Joost aga välja, et kolmanda kvartali kasumit toetasid väiksed finantskulud ning maksuarvestuse positiivne mõju. „Kokkuvõttes jäi küll Tallink oma puhaskasumiga eelmise aasta tulemustele alla, kuid see osutus 5 protsendi võrra paremaks, kui olime prognoosinud,“ viitas Joost sellele, et puhaskasumiga suutis laevafirma LHV analüütikute ootusi ületada.

Investorid ei kurda

„Tallinkit on mul portfellis kõvasti ning tulemused on minu jaoks head,“ rõõmustas eraisikuna 43 058 laevafirma aktsiat omav riigikogu liige Toomas Kivimägi. „Ma arvan, et 42,8 miljoni euro suurune puhaskasum ületas enamiku aktsionäride ootusi,“ lisas ta.

Kivimägi tõi välja, et pärast mitte kõige säravamat teist kvartalit paistab kolmas kvartal positiivsete tulemustega silma. „Numbriliselt oli kolmanda kvartali puhaskasum küll veidi väiksem kui aasta tagasi, ent arvestades väiksemat prahtimistulu ja Superstari prahtimiskulu on tegemist paremate tulemustega kui aasta tagasi,“ selgitas investor.

Poliitiku sõnul aitab Tallinki tänastele majandustulemustele kaasa ka tulumaksu langetamine. „Tulumaksu maksti see aasta 2,8 miljoni euro võrra vähem kui mullu,“ märkis Kivimägi. „See teeb võrdluse eelmise aastaga küll ühekordse väiksema kuluna ilusamaks,“ sõnas ta.

Samas arvab Kivimägi, et isegi ilma tulumaksu alandamisest saadud kulude kokkuhoiuta oleks laevafirma näitajad head. „Kui see kõik koos prahtimisega seonduvaga arvesse võtta, on tulemused ikkagi paremad kui aasta tagasi,“ selgitas Kivimägi. „Kõike seda väga tihedas konkurentsis, palgasurves ja pidevas hinnasõjas – see kõik on kiitust väärt,“ sõnas investorist riigikogu liige.

Investorite üldist rahulolu Tallinki tulemustega näitab ka tõsiasi, et laevafirma aktsia väärtus tõusis pärast tulemuste avaldamist Tallinna börsil ligi 2,5 protsenti, makstes korraks 0,88 eurot.

Lootused Megastaril

Laevafirma loodab põhitegevusest saadavat käivet tulevikus veelgi kasvatada ning seda praegu ehitusjärgus oleva vedeldatud maagaasil (LNG) töötava kiirlaeva Megastar abiga. „Juulis 2016 toimusid Meyer Turku laevatehases laeva ristimistseremoonia ning vettelaskmine,“ teatas Tallinki finantsjuht Veiko Haavapuu börsiteate vahendusel. „Ehitustööd kulgevad plaanipäraselt ning on alustatud sisetöödega,“ lisas ta.

Uus laev valmib 2017. aasta alguses ja hakkab osutama Shuttle-teenust Tallinna–Helsingi liinil. Seoses uue laeva valmimisega on kontsern alustanud laeva tutvustamist peamistel turgudel.

Helge tulevik

Alates selle aasta juulist sõidab Tallinkil Tallinna-Helsingi liinil reisilaev Silja Europa. Seetõttu suudeti kahe pealinna vahelistes vedudes suurendada turuosa kahe protsendi võrra, 58 protsendile. Eesti ja Soome liinilt saadud käive kasvas 7 protsenti ning seda peamiselt Silja Europaga veetud kaubaveoühikute mahu tõttu. Samuti suudeti käivet kasvatada Tallinna–Stockholmi liinil. Kokku veeti eelmises kvartalis 2,9 miljonit reisijat ning kaubaveoühikute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 6,7 protsenti.

Kivimägi usub, et selline kasv jätkub ka tulevikus. „Uhiuue Megastari tulek uue aasta alguses annab aastaks-kaheks veel ühe konkurentsieelise,“ uskus ta. „See väljendub veelgi suuremates reisijanumbrites ja käibes,“ oli Kivimägi optimistlik.

Sellegipoolest leidis Kivimägi, et Tallinki aktsia hind liigub juba pikemat aega üsna kitsas ja kindlas koridoris. „Seetõttu arvan, et ühe euro piiri murdmine pole väga lihtne,“ leidis ta. „Ent tänase hinnaga Tallinki ostes ja dividendimakseid silmas pidades kaotajaks kindlasti ei jää,“ lõpetas Kivimägi positiivse noodiga.