Äripäev meenutab Ülo Pärnitsat

Kaheksa aastat Äripäeva omanikeringi kuulunud Ülo Pärnits on meenutanud, et lehe asutamine Bonnieridega oli kui süllekukkunud õnn – ajakirjandusärist ta ise midagi ei teadnud, kuid tahtis ettevõtlikkust levitada.

Pärnits on rääkinud, et kohtus ärilehe Dagens Industri peatoimetaja Hasse Olssoniga Rootsis. Mindi koos lõunale ning veel enne, kui toidud lauale kanti, oli kokkulepe sündinud. Rootslased saavad 51% ja Mainorile jääb 49%.

Pärnits teadis, et Nõukogude Liidus ei tohtinud välismaalaste osalus ajalehes olla suurem kui 49%. Tegevusloa sai leht Glavlitilt alles aasta hiljem. “Kui Hasse oleks teadnud, et anname lehte välja lubadeta, ei oleks lehte sündinudki,” ütles Pärnits muiates. Kui Pärnits ei oleks toona robinhoodilikult seadustele vilistanud, poleks Olsson nõustunud Äripäeva looma.

Ajalehe Äripäev esimene number ilmus 1989. aasta 9. oktoobril. 1997. aastal müüs Mainor oma 49% osaluse Dagens Industrile 39,5 miljoni krooni eest. See võimaldas Mainoril tasuda Dvigateli erastamisega seonduvad võlgnevused, osta uusi tehaseid ja alustada Ülemiste City rajamisega.

Madala palga paradoks

“Ettevõtte eesmärk ei ole omanikule kasumit tuua,” on Pärnits öelnud. “See viib valede otsuste ja valede järeldusteni. Ka omaniku selline seisukoht ei ole õige. Firma on vajalik selleks, et inimesed saaksid palka, et ühiskond saaks raha ja riik saaks eksporti, et teistest riikidest kaupu sisse tuua.” Pärnitsa sõnul tuleb omanikul panna kogu raha arendusse, mitte kasumina välja võtta, nagu paljud meediakanalid üksteise võidu hõikavad. Firma eesmärk on eelkõige ühiskonnale kasulik olla.

“Kui eestlase palk on jäädavalt kolm korda väiksem kui skandinaavlaste oma, siis Eesti kolgastub,” ütleb ta. “Ettevõtjana räägin vale juttu. Ettevõtja ei tohi nii rääkida. See, et eestlaste palk on kolm korda madalam kui põhjanaabritel, on fakt. See viib eestlasi aina rohkem ja rohkem ära, ja lähevad ära elujõulised ja ettevõtlikumad. Hädine osa ei lähe, see jääb siia ja loodab riigi abile,” räägib Pärnits. Ta on arvamusel, et kui inimeste väljavool veel 10–20 aastat kestab, on Eestil lõpp.

Igor Rõtov: Ülo oli täis energiat

"Viimati kohtusime Ülo Pärnitsaga septembris Äriplaani konverentsil. Ülo oli täis energiat ja rääkis mulle hasartselt oma uutest äriplaanidest," meenutas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. "Tal olid väga selged seisukohad nii globaalsete probleemide kui ka Eesti poliitika suhtes. Temast oli aastatega kujunenud heas mõttes vana kooli ettevõtja võrdkuju, kes andis oma tulemustega silmad ette paljudele noortele talentidele."

Ülo Pärnits oli Äripäeva kaasasutaja 1989. aastal ning oli ise selle üle uhke kogu oma elu. Kogu Äripäev langetab leinas pea ja tunneb kaasa Ülo Pärnitsa perekonnale.