Mida isiklikku teavad sinust Facebook ja Google?

Kuidas oma veebiandmeid turvata?  Foto: PantherMedia/Scanpix
Äripäev • 27 jaanuar 2017

Google ja Facebook teavad meie eraelu kohta tihti rohkem kui meie lähedased. Tele2 juht Argo Virkebau annab homse rahvusvahelise andmekaitsepäeva eel nõu, kuidas suurt kahju ära hoida ja oma andmeid turvata.

“Facebook ja Google prognoosivad algoritmide põhjal eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju ja tarbimiseelistusi. Targemad kaubanduskeskused teavad isegi seda, kui naine ootab last ja millal laps sünnib,” rääkis Virkebau.

Virkebau sõnul kogutakse ja analüüsitakse andmeid peamiselt selleks, et meile paremaid ja personaalsemaid teenuseid pakkuda. Tema sõnul kasutatakse andmeanalüüsi pigem anonüümselt, aga siiski on see info kuskil olemas.

“Mobiilioperaatorid, sotsiaalvõrgustikud ja otsingumootorid valvavad andmeid väga tõsiselt. Info, mida Google või Facebook inimesest teab, ei ole kellelegi avalikult  kättesaadav, kuid peaks siiski panema mõtlema sellele, et sarnaselt koduukse lukustamisele peab igaüks tegelema ka küberturvalisusega,” rääkis Virkebau ja lisas, et halval juhul lõpeb hooletu küberhügieen peretüli, pangaarve tühjendamise, väljapressimise või kontode kaaperdamisega.

Mida Google ja Facebook sinust teavad või oskavad prognoosida?

Varasemat ja praegust asukohta, päevakava.Eelseisvaid tegevusi ja asukohti.Üritusi, kus osaled või plaanid osaleda või kus su sõbrad käivad.Elukohta ja sünnilinnaMillal ja kellest lahku läksid ja praegust elukaaslastSeksuaalset orientatsiooni ja eelistusiEelmisi ja praegust töökohtaPereliikmeidTähtpäevasidReligiooniGruppe, kuhu kuuludPoliitilisi vaateidLemmikbände, -filme, -seriaale, -toite, -mänge, -hobisid, -raamatuidPrivaatsõnumeidVeebilehti ja videoid, mida vaatadMeeleoluSõpru, kelle oled leidnud või hüljanudKrediitkaardiandmeidIP-aadressi

Soovitused, kuidas parandada küberhügieeni:

Kõige olulisem on kaitsta e-posti paroole. Peale privaatsõnumite on e-post värav teistele paroolidele ja kontodele.Kasuta tugevat parooli, mis koosneb nii sõnadest kui ka tähtedest. Vaheta parooli regulaarselt. Ära kasuta sama parooli erinevates keskkondades.Paroolide regulaarne vahetamine ja kaitsmine on elementaarne, aga mitte lõpuni turvaline. E-posti (ja sotsiaalmeedia) kontode kaheastmeline autentimine teeb kontole sissemurdmise praktiliselt võimatuks. Sarnaselt mobiil-ID kasutamisega tuleb pärast tavaparooli sisestamist autentimiseks sõnum mobiilile. Kaheastmelist autentimist saab Google’is seadistada siin.Kõige rohkem nuhivad tuttavad. Kui sa ei soovi, et sind ümbritsevad inimesed sinu kontosid loevad, siis logi alati keskkonnast pärast selle kasutamist välja.Veendu sõnumit saates, et saadad selle kindlasti õigele inimesele. Valele aadressile saadetud sõnumid on üks levinumaid andmekaitseriske. Mõtle väga hoolikalt enne, kui jagad elektrooniliselt sõnumeid, videoid või faile, kas oled kindel, et see adressaadilt edasi ei liigu.Sotsiaalmeedias puhkuse ajal piltide või asukoha jagamine võib jõuda varasteni. Postita alles siis, kui oled tagasi kodus.Jaga Facebookis spetsiifilisemat infot ja pilte gruppidele, mitte avalikul seinal. Samas arvesta, et keegi grupi liikmetest võib info edasi saata või salvestada.Ära kliki pimesi linkidele, mis sulle saadetakse Facebookis, Skype’is või e-posti teel. Kui link on kahtlane, küsi saatjalt üle.

Andmekaitsepäeva tähistatakse maailmas 28. jaanuaril. Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust võimalikest internetiohtudest ja parendada küberhügieeni.

Hetkel kuum