Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis hinde saavad Eesti juhid?

Juhtimisest sõltub palju rohkem, kui me varem tajusime, leiab Valdo Kalm.Foto: Andras Kralla

Juhtimisest sõltub palju rohkem, kui me varem tajusime, leiab Tallinna Sadama juht ja Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm.

Küsimustele vastab Valdo Kalm, Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja Tallinna Sadama juht ning konkursi Parim Juht 2017 (vaata finaliste siit) žürii liige.

Vestleme parima juhi valimise žürii kogunemise eel. Kas on lihtne valida 2017. aasta Eesti kõige paremat juhti?

Kindlasti mitte.

Miks?

Mõnes mõttes on juhtimine ka nagu kunst. Kõige paremat kunstnikku või kirjanikku valida on väga raske. Juhtimisel on suur loominguline aspekt juures. Tõsi, on erinevaid juhtimismeetodeid, aga tegelikult on väga palju ka tunnetuslik ja väga palju kriteeriume, mille järgi parim välja selgitada.

Aga kas valik on lai?

Küllaltki, ja ka konkurss näitab sama (Postimehe ja Äripäeva ning juhtimisveebi Konverentsid.ee lugejad esitasid konkursile 161 inimest – toim). Nii nooremast kui vanemast põlvkonnast, naisi kui mehi, nii avalikust kui erasektorist.

Kes siis on hea juht aastal 2017?

Lisaks klassikalistele juhtimisoskustele on tähtis panus Eesti asja ajamisse, ka ühiskondlik töö. Juhtidel on panus laiem, eriti suurematest ettevõtetest rääkides. Neil on selgelt majanduslikust suurem roll ühiskonnas.

Kas juhid teevad seda piisavalt, näiteks räägivad ühiskonnas kaasa?

Mina küll näen seda. Ka tööandjate keskliidus on näiteks volikogus ja töörühmades palju juhte ning need inimesed panustavad oma vabast ajast.

Mis hinde paneksite Eesti juhtide tööle viie palli süsteemis?

Tugeva nelja.

Küsimustele vastab personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle.
Mis hinde võiks juhtide tööle viie palli süsteemis panna? Raske panna, sest mõnel on väga hästi ja mõned näevad inimest organisatsioonis tähtsaima osa ning tulemuse toojana. Samas on nii-öelda vanakooli juhte, kes vaatavad rohkem bilanssi ega oska inimesi näha. Lõhe hea ja halva vahel on suur. Harju keskmist ei tahaks panna, tahaks ikka kõrgema panna.
Kõlab nagu neli või neli miinus.
Ütleme, et neli miinus, liiga optimistlik ei saa ka olla.

Juhtimisest ja selle kvaliteedist on viimasel aastal palju räägitud, et kasina juhtimiskultuuri tõttu jääb meil palju saavutamata. Kas te näete pilti samamoodi?

Näen samamoodi ja on hea, et sellest rohkem räägitakse. Juhtimise taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd. Juhtimisest sõltub palju rohkem, kui me varem tajusime.

Kus juhtimise kvaliteedis king enim pigistab?

Kindlasti pehmete väärtuste osas, aga palju on meil areneda ka heal eesmärgistamisel. Paljudes ettevõtetes on väga palju arenguruumi nii eesmärkide seadmisel, nende jälgimisel kui hiljem analüüsimisel.

Mis on juhtimises hästi?

Eesti juhid on töökad, vaat et töötavad üle. Kuna meil on palju väikeettevõtjaid, siis neil on eriti raske. Nad on mitmes rollis ja päeva lõpuks endal käed ka õlised. Talupojatarkus, mis on meile omane, on juhtidel väga positiivne.

Mis tänast Eesti juhtimiskultuuri laiemalt iseloomustab?

Tegevustele orienteeritus. Võiks olla isegi pikaajalisem vaade, samas on hea, et tegutsetakse. Loodan, et järjest enam ka eesmärkide nimel.

Ütlesite viis aastat tagasi, et juhtimine muutub keerulisemaks. Kas see on nii läinud?

Jah, sest maailm ehk keskkond ise on keerulisem. Mitmes valdkonnas, minu enda kogemusel telekom ja nüüd logistikaäri, keerulisust on rohkem, osapooli on samuti rohkem ning turg on läinud keerulisemaks.

Teil on kogemus era- ja avalikust sektorist. Kas juhtimine neis erineb?

Ei, sest inimesed ja nende motiveerimine on samad.

Kes pälvib tiitli Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Äripäeva Rikaste TOPi üks nooremaid miljonäre ning idufirma Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.