Erkki Raasuke: jätan üksjagu kriimustusi maha

Luminori juht Erkki Raasuke  Foto: Andres Haabu

Möödunud aastal parimaks juhiks valitud Erkki Raasuke, kes tegeleb parasjagu uue panga Luminori ülesehitamisega, tunnistab, et oli ja on siiani keskpärane juht, keda motiveerib töötama kartus muutuda ebavajalikuks.

Tänavu Äriplaanil esinev Raasuke ütles intervjuus Äripäevale, et sõnade asemel tuleks teha rohkem tegusid ja näidata oma ettevõttes hästi tegutsemisega ühiskonnale eeskuju.

Olete öelnud, et te ei suudaks tööta olla. Mis motiveerib teid pidevalt töötama?

Elus on tihti nii, et osa tugevustena näivaid omadusi on hoopis nõrkused. Ma arvan, et siin on üksjagu kartust mitte olla enam vajalik või konkurentsivõimeline. Ma ei taha küll öelda, et lähen iga päev tööle hirmust, aga arvan, et see on kombinatsioon uudishimust, soovist midagi ära teha ja kartus selle ees, et kui liiga pikalt istuma jääda, siis on uuesti raske alustada. Võib küll mõelda, et kui ei ole töömuresid ja -stressi, siis on väga hea, kuid ilma nendeta on veel hullem. Nagu ütleb ka vanasõna, siis sibulamaitse saab suust ära, kui võtta natuke küüslauku.

Eelmisel aastal valiti teid parimaks juhiks. Kas midagi muutus pärast seda?

Ei muutunud. Olin keskpärane juht enne seda ja olen sama keskpärane juht kahjuks ka nüüd. Tahaks anda au inimestele, kes selle ettevõtmisega tegelevad ja juhtimiskvaliteedist räägivad ja seda tähtsustavad.

Kes on teie eeskujud?

Mul ei ole kunagi olnud üksikuid iidoleid ja ma ei ole kunagi riputanud kellegi pilte seinale, kuid olen olnud õnnelik, sest olen kokku puutunud väga paljude tugevate ja nutikate inimestega. Looja on olnud tasakaalukas, et kui ta kellelegi väga palju juurde annab, siis teisel poolt ka võtab ja kui ühel pool on muhk, siis teisel pool on tihti ka lohk. Inimesed, kes on milleski kohutavalt head, siis neil on ka enamasti omad nõrkused, seepärast ei saagi kedagi idealiseerida.

Teil ei ole väga palju probleeme või suuri tülisid olnud. Kuidas konflikte väldite?

Ikka on konflikte ja nendeta ei saa. Sealt, kus ma läbi lähen, jätan ikka üksjagu kriimustusi maha. Kindlasti ma ei väldi konflikti, aga ma ka ei otsi neid ja kui on vaja lahingusse minna, siis ma ei kõhkle ja mõnikord isegi peaksin rohkem kõhklema. Oluline on eraldada isiklikud ja lahkarvamused, sest üks tuline diskussioon võib aidata parema lahenduseni. Inimsuhetes on hästi kurb see, kui sild selja taga põletatakse. See on olukord, mida vältida.

Mida toob teie juhitud uus pank turule, mida teistel ei ole?

Et teha asju paremini, tuleb oma tee leida. Need kaks omanikpanka otsustasid üsna mittetraditsiooniliselt Skandinaavia pankadele, et kaks konkurenti panevad oma äri kokku ja annavad sellele iseseisvuse. Meeskonda värvatakse ka organisatsioonist väljaspoolt selles ootuses, et uus meeskond ehitab Luminori tugevustele, mis pangal juba olemas. Samuti oodetakse uusi tugevusi, mida kahe panga grupil varasem strateegia ei näinud ette. Oleme kohalik tegija, kuid kvaliteet ja võimekus on emapankadelt kaasa antud ja nii ei pea alguse kasvuraskusi nii palju läbi elama.

Erkki Raasuke  Foto: Andres Haabu

Äriplaan 2018

Erkki Raasuke, Andres Agasild, Antti Moppel, Paul Oberschneider, Ain Hanschmidt, Rain Lõhmus jpt esinevad Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan.

Äripäeva konverents Äriplaan 2018 toimub 28. septembril ning sellel esinevad mõjukad ettevõtete omanikud, kes räägivad oma ootustest ja hirmudest ning äriplaanist aastaks 2018.

Pääsmed ja kogu programm on siin.

Kui erinevad on Nordea ja DNB pank?

Olid mõned teemad, mis kordusid kohtudes inimestega kahest organisatsioonist erinevatest riikidest. Üks läbiv teema oli see, et peaksin olema tähelepanelik, kui erinevad need kaks panka kultuurilt on. Tegime aasta alguses üsna põhjaliku kultuuriuuringu ja selgus, et need kaks organisatsiooni on hämmastavalt sarnased. Sellest tuleb välja kaks väga tugevat sammast, mille peale ehitada - mõlemad  organisatsioonid on hästi näoga väljapoole ja kliendile keskendunud. Lisaks on mõlemas koostöö väga hea nii omavahel kui ka rahvusvahelistes suhetes.

Praegu on Nordea pangal oma töötajatega suured lahkhelid. Kas oleksite midagi teisiti teinud?

See ei ole olnud minu vaidlus ning tuleb ka valida, millises vaidluses kaasa lüüa ja millises mitte.

Täitsa siiralt ei tea mitte ühtegi teemat, millele ei oleks olemas lahendust või millele ei ole lahendust välja pakutud. Meil ei ole probleeme ja kui oli kartus, et tingimused võivad halveneda, siis see kartus ei ole põhjendatud ja praeguseks on probleemid suuresti ka lahendatud. See, mis põhjustab veel neid värelusi, on mõne üksiku inimese isiklik agenda.

Juhul kui vaidlus kandub sügisesse ja ametiühingu soovitud kollektiivlepet ei toimu, siis kuivõrd näete, et peate sellega ikka tegelema?

Kui tuleb tegeleda, siis heameelega tegelen. Samas ma ei ole kuulnud ühestki suurepärasest ettevõttest, kellele oleks kollektiivlepe head teinud. Miks peaks heas ettevõttes keegi kedagi esindama - sest õhtul oleme kõik ikka samas piimajärjekorras ning see on meie endi valik, kas tahame koos meeskonnana töötada ja head asja teha või mitte. Meil ei ole vaja tõrkeid, gruppe või kellegi esindamist.

Mida te muudaksite Eesti maksupoliitikas?

Eelmisel aastal töötasime majandusarengu töögrupis rohkem kui kümne inimesega välja mõned ettepanekud, sest arvame, et madalad rippuvad viljad on korjatud ja siit edasi kasvada ongi raske, kuid mitte ilmvõimatu. Juhtimiskvaliteet, tööstuse lihtsus, vähene digitaliseerimine, ülikoolidega koostöö puudus - need olid punktid, mida oleks pidanud parandama ja ettepanek oli pigem liikuda edasi nende valdkondadega, mitte teha ära üks-kaks-kolm asja.

Küll aga soovitasime mitte teha kolme asja: ärge muutke makse, vaja ei ole teha üksikuid suuri investeeringuid ja ärge võtke laenu. See, mida praegu näeme on teadagi mis. Mitte, et need asjad oleksid halvad, kuid majanduse ja selle arengu vaheline seos puudub või on pigem äraspidine.

Kui te homme peaksite esinema Äriplaanil, siis mida te praegu ütleksite, millele tasuks tähelepanu pöörata?

Laval seismise asemel peaks seisma tööpingi või oma meeskonna ees ja reaalseid asju tegema. Rohkem tegu, vähem sõnu ja näpuga näitamist. Kui ise teeme äris hästi ja lööme kaasa, siis see ongi see panus, mida saame anda ühiskonnale. See oli ka majandusarengu töögrupis kõige suurem õppetund, et kõik kibelesid tagasi oma äri juurde, mitte seepärast et oleksid töögrupist tüdinenud, vaid nad said aru, et väärtust luuakse ettevõtetes, kus nad töötavad.

Millised on kolm tegevust, millele seate fookuse järgmisel aastal?

Selleks, et rooli keerata, tuleb kõigepealt roolini ulatuda ja kinni hoida. Et arengus ise kaasa lüüa, tuleb hoida ennast tervena ja võimelisena selles protsessis osalema. See on samamoodi nagu siis, kui lennukis lõpeb hapnik otsa ja öeldakse, et pange mask endale pähe ja alles siis teistele inimestele.

Tegu mõjub rohkem kui sõna ja kui saaksime rohkem seda energiat, mis meil hetkel kuulub seletamisele  ja raskustega koostööle, panna ärategemisse ja paremaks tegemisse, siis liigume edasi. See kõik on võimalik, kui on head suhted. Ise peab olema trimmis, et meeskond ja pere toimiksid, ja seda peab nõudma ka teistelt. Muutume selleks, millega end ümbritseme.

Keda kõike rohkem tänavu Äriplaanil ootate?

Kava on sel aastal väga tugev. Alati on põnev kuulata selliseid teisitimõtlejaid, kes näevad asju teistes värvides, ja siin nimekirjas on mõned sellised. Armin Kõomägi on kindlasti üks, Rain Lõhmus alati väga originaalse mõtlemisega ja ka Paul Oberschneider, kelle jaoks on värvid ja piirid teise koha peal kui enamiku jaoks. Nemad on võib-olla kõige põnevamad.

Hetkel kuum