• Jaga lugu:

    Tööandjad: elatisvõlgnike seadus on liiga karm

    Foto: Eiko Kink

    Justiitsministeerium saatis kaubanduskojale kooskõlastamiseks täitemenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärk on survestada elatisvõlgnikke. Koda pole aga mõne muudatusega sugugi nõus.

    Nimelt mõjutavad kaubanduskoja teatel muudatused muu hulgas ka tööandjaid, kelle juures elatisvõlgnikke töötab. Samuti mõjutab eelnõu neid, kellel on isikusamasuse tuvastamise kohustus enne rahalise kohustuse täitmist, näiteks õnnemängude korraldajad, finantsteenuste pakkujad ja pandimaja pidajad.
    Muudatuste järgi saab kohtutäitur õiguse hinnata võlgniku tegelikku sissetulekut. Näiteks kui tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku mitteametlikult, on kohtutäituril õigus määrata kindlaks tema sissetuleku tegelik suurus. Selleks on kohtutäituril õigus saada tööandjalt teavet teiste töötajate tasude kohta ja ka hinnata, kas erineva töötasu maksmine on põhjendatud. Kui kohtutäitur leiab, et võlgniku tasu peaks olema suurem, siis on tal õigus nõuda elatisvõlgnikule maksmata jäänud tasu välja tööandjalt.
    Tööandjad pole nõus
    Kaubanduskoda vastas eelmisel nädalal justiitsminister Urmas Reinsalule, et nende arvates tuleks eelnõust see punkt välja jätta. Reinsalule adresseeritud kirjas nõustuti, et ümbrikupalk on probleem, ent kuna sellega juba tegeleb maksuamet, pole vajalik ega mõistlik, et sama asjaga hakkaks tegelema ka kohtutäitur. Seega näiteks kui kohtutäituril tekib kahtlus, et elatisvõlgnikust tööajatele makstakse töötasu osaliselt või tervenisti mustalt, peaks kohtutäitur selle info koos tõendusmaterjalidega esitama maksuametile. „Seaduse muutmise asemel tuleks parandada koostööd maksuameti ja kohtutäiturite vahel,“ seisab kirjas.
    Kaubanduskoda selgitab, et kohtutäituril on oluliselt keerulisem hinnata, kas töötajale maksti töötasu mitteametlikult. „Seetõttu on meie hinnangul suur risk, et tööandja pöördub kohtutäituri esitatud nõudega kohtusse. Selline risk vähendab kohtutäiturite soovi seda meedet kasutada. Seetõttu on küsitav, kui palju hakatakse uut meedet üldse praktikas kasutama,“ teatas kaubanduskoda.
    Samuti ei toeta kaubanduskoda seda, et tööandjale pannakse kohustus tasuda kohtutäiturile töötaja võlgnevuse eest. „Leiame, et töötaja peaks ise oma kohustuste eest vastutama. Kui kohtutäituril tekib kahtlus, et töötaja tegelik sissetulek on suurem kui ametlik sissetulek, tuleks nõue esitada töötaja, mitte tööandja vastu,“ seisab kaubanduskoja kirjas, millele on alla kirjutanud koja juht Mait Palts.
    Eelnõus teisigi muutusi
    Eelnõu kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada elatise mittemaksja reisidokumendid ja keelata talle nende väljaandmise. Reisidokumentide alla käivad Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, diplomaatiline pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus. See mõjutab enim võlgniku võimalusi reisida Schengeni alalt väljapoole.
    Õnnemängu korraldaja, finantsteenuse pakkuja ja pandimaja pidaja saavad eelnõu järgi kohustuse tuvastada isik ning keelduda elatisvõlgnikule rahalise kohustuse täitmisest. Kui isiku tuvastamise käigus tehakse kindlaks, et tegu on elatisvõlglasega, siis peab teavitama kohtutäiturit, kes saab nõude arestida. Elatisvõlgniku sõiduki või liiklusregistrisse kantud vara puhul on aga politseil vastava keelumärgi korral õigus sõiduk valdajalt ära võtta.
    Eelnõu peaks jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.