Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjad: elatisvõlgnike seadus on liiga karm

    Foto: Eiko Kink

    Justiitsministeerium saatis kaubanduskojale kooskõlastamiseks täitemenetluse seadustiku muudatused, mille eesmärk on survestada elatisvõlgnikke. Koda pole aga mõne muudatusega sugugi nõus.

    Nimelt mõjutavad kaubanduskoja teatel muudatused muu hulgas ka tööandjaid, kelle juures elatisvõlgnikke töötab. Samuti mõjutab eelnõu neid, kellel on isikusamasuse tuvastamise kohustus enne rahalise kohustuse täitmist, näiteks õnnemängude korraldajad, finantsteenuste pakkujad ja pandimaja pidajad.
    Muudatuste järgi saab kohtutäitur õiguse hinnata võlgniku tegelikku sissetulekut. Näiteks kui tekib kahtlus, et võlgnik saab osa või kogu sissetuleku mitteametlikult, on kohtutäituril õigus määrata kindlaks tema sissetuleku tegelik suurus. Selleks on kohtutäituril õigus saada tööandjalt teavet teiste töötajate tasude kohta ja ka hinnata, kas erineva töötasu maksmine on põhjendatud. Kui kohtutäitur leiab, et võlgniku tasu peaks olema suurem, siis on tal õigus nõuda elatisvõlgnikule maksmata jäänud tasu välja tööandjalt.
    Tööandjad pole nõus
    Kaubanduskoda vastas eelmisel nädalal justiitsminister Urmas Reinsalule, et nende arvates tuleks eelnõust see punkt välja jätta. Reinsalule adresseeritud kirjas nõustuti, et ümbrikupalk on probleem, ent kuna sellega juba tegeleb maksuamet, pole vajalik ega mõistlik, et sama asjaga hakkaks tegelema ka kohtutäitur. Seega näiteks kui kohtutäituril tekib kahtlus, et elatisvõlgnikust tööajatele makstakse töötasu osaliselt või tervenisti mustalt, peaks kohtutäitur selle info koos tõendusmaterjalidega esitama maksuametile. „Seaduse muutmise asemel tuleks parandada koostööd maksuameti ja kohtutäiturite vahel,“ seisab kirjas.
    Kaubanduskoda selgitab, et kohtutäituril on oluliselt keerulisem hinnata, kas töötajale maksti töötasu mitteametlikult. „Seetõttu on meie hinnangul suur risk, et tööandja pöördub kohtutäituri esitatud nõudega kohtusse. Selline risk vähendab kohtutäiturite soovi seda meedet kasutada. Seetõttu on küsitav, kui palju hakatakse uut meedet üldse praktikas kasutama,“ teatas kaubanduskoda.
    Samuti ei toeta kaubanduskoda seda, et tööandjale pannakse kohustus tasuda kohtutäiturile töötaja võlgnevuse eest. „Leiame, et töötaja peaks ise oma kohustuste eest vastutama. Kui kohtutäituril tekib kahtlus, et töötaja tegelik sissetulek on suurem kui ametlik sissetulek, tuleks nõue esitada töötaja, mitte tööandja vastu,“ seisab kaubanduskoja kirjas, millele on alla kirjutanud koja juht Mait Palts.
    Eelnõus teisigi muutusi
    Eelnõu kohaselt võib kohus kehtetuks tunnistada elatise mittemaksja reisidokumendid ja keelata talle nende väljaandmise. Reisidokumentide alla käivad Eesti kodaniku pass, välismaalase pass, diplomaatiline pass, pagulase reisidokument, ajutine reisidokument, meremehe teenistusraamat ja meresõidutunnistus. See mõjutab enim võlgniku võimalusi reisida Schengeni alalt väljapoole.
    Õnnemängu korraldaja, finantsteenuse pakkuja ja pandimaja pidaja saavad eelnõu järgi kohustuse tuvastada isik ning keelduda elatisvõlgnikule rahalise kohustuse täitmisest. Kui isiku tuvastamise käigus tehakse kindlaks, et tegu on elatisvõlglasega, siis peab teavitama kohtutäiturit, kes saab nõude arestida. Elatisvõlgniku sõiduki või liiklusregistrisse kantud vara puhul on aga politseil vastava keelumärgi korral õigus sõiduk valdajalt ära võtta.
    Eelnõu peaks jõustuma 2019. aasta 1. jaanuaril.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.