Puidupõhiseid tooteid imporditi 286 miljoni euro väärtuses, märgib liit oma pressiteates. Puidutoodete väliskaubanduse bilansi ülejääk kasvas eelmise aastaga võrreldes 13,8% ehk 0,6 miljardi euro tasemele. Puidupõhised tooted on Eesti väliskaubanduse bilansi kõige olulisemad tasakaalustajaid, kogu väliskaubanduse bilansi puudujääk on aastaga kasvanud 29%, ligi –1 miljardi euro tasemele, rõhutab metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

Välja peab puidusektori kasvu peamisteks põhjusteks head väliskeskkonda ja varasemate aastate investeeringuid, mis on võimaldanud ekspordi mahtu kasvatada. "Puidupõhiste toodete ekspordis on kõige olulisem roll suurema lisandväärtusega toodetel, puidust kokkupandavad ehitised moodustavad ekspordist 16%, saematerjal 14%, ehitusdetailid 13%, puitmööbel ja selle osad 11%," loetles Välja.

Tänu investeeringutele vineeritehastesse on vineer üks kiiremini kasvavaid ekspordiartikleid – kasv 46% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks vineerile näitavad kiiret kasvu graanul 25%, saematerjal 19% ning puidust kokkupandavad ehitised 17% aastakasvuga.

Meie puidusektori peamised ekspordipartnerid on lähiriigid Norra, Rootsi, Taani, kuhu tarnitakse just kõrgema lisandväärtusega tooteid. Mahukaupade, näiteks saematerjali, puhul on ekspordipartneriteks ka eksootilisemad turud, nagu Austraalia, Jaapan ja Hiina.

Metsa- ja puidutööstus annab tööd ligi 36 000 inimesele. Swedbanki tööstusettevõtete uuringust selgus, et puidutööstuse brutopalk on 4,5% kõrgem kogu töötleva tööstuse keskmisest ning 55,8% kõrgem Läti ja 57,8% Leedu puidutööstuse palkadest. "Seega on sektor ka väga oluline tööandja, eriti maapiirkondades, kus puidutööstused valdavalt asuvad," rõhutas Välja.