SEB: majandusvõimsus jõuab kriisieelsele tasemele

Majandusvõimsus on saavutamas kriisieelset taset

SEB hinnangul kujundab järgmisel paaril aastal maailmamajanduse käekäiku kombinatsioon dramaatilistest poliitilistest sündmustest ja klassikaline majandustsükli kulg. Teadmatus Euroopa Liidu ja Suurbritannia edasise majanduskoostöö tuleviku suhtes ning ettearvamatu Trumpi administratsioon suurendavad selgelt poliitilist ebakindlust, seda eriti välispoliitikas. Euroopas vaadatakse lootusrikkalt Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroni poole, oodates talt Prantsusmaa põhjalikku reformimist, kuid ka Euroopa integratsiooniprojekti jätkamist.

Majandusteoreetilisest vaatevinklist tekitab arutelusid küsimus meie paiknemisest suures majandustsüklis ja selle võimalik kestus. Kuigi finantskriisist taastumine on väldanud juba pea kümnendi, on majandus endist võimsust saavutamas alles nüüd. Tootmisvõimsuste rakendatus on jõudnud tasemele, kust edasiliikumine eeldab suuri investeeringuid. Samal ajal on tööturud märgatavalt tugevnenud ja töötus on langenud paljudes arenenud riikides allapoole tasakaalupunkti. Kuigi meie prognoosiperioodi lõpul võivad need tegurid hakata majanduskasvu piirama, näitab ajalugu, et majanduse pakkumispoolel on kombeks positiivselt üllatada, mistõttu eeldame, et aeglustumine saab olema pehme. Taas on hoogu kogumas ka arenevate riikide majanduskasv, mis annab täiendava panuse maailmamajanduse jõudsasse tõusu lähiaastail.

Euroala majandusnäitajad on julgustavad

Nestor ütles, et kõige eredam pealkiri positiivsete uudiste seas on Eesti jaoks euroala majanduse jätkuv tugevnemine. Euroala sisemajanduse kogutoodang suurenes teises kvartalis 2,2% ehk rohkem kui Suurbritannias ja USAs. Seejuures on euroala majanduste tõus laiapõhjaline: seis Saksamaa majanduses püsib endiselt tugev, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on parandanud oma konkurentsivõimet. Seetõttu oleme korrigeerinud veidi ülespoole ka prognoosinumbreid ja ootame euroala majanduskasvuks tänavu 2,1%, järgmisel aastal 2,2% ja 2019. aastal 2%.

Ühendriikide majanduskasv on jäänud tänavu ootustele veidi alla. Selle peamiseks põhjuseks on kesine eratarbimine, samas kui eksport ja põhivarainvesteeringud suurenevad nõrgema dollari ja elavnenud naftatööstuse tõttu hästi. Oodates majanduskasvu tugevnemist aasta teises pooles, prognoosime USA-le tänavu 2,2% majanduskasvu, mis kiireneb 2,4% 2018. aastal ja langeb tagasi 2,0%-le 2019. aastal. Donald Trumpi isik külvab jätkuvat segadust nii USA sise- kui välispoliitikas. Suurt sisepoliitilist konflikti tõotab vajadus tõsta föderaalvõlale seatud ülempiiri sel sügisel. Seetõttu saab loodetust tagasihoidlikum olema ka Trumpi lubatud leebe eelarvepoliitika. Trumpi ettearvamatu välispoliitika jääb majandusuudiseid mõjutama ka lähiaastail, kuid seni on selle mõju reaalmajandusele olnud vähene.

Pärast kolm aastat väldanud majanduskasvu aeglustumist arenevatel turgudel, peaks kasv seal tänavu taas hoogustuma. Kuigi Hiina majanduskasv jätkab kõrgema arengutaseme tõttu aeglustumist, saab see olema äärmiselt kontrollitud ja pikaldane protsess ning majanduskasv jääb üle 6% terve prognoosiperioodi jooksul. Olulisi maksusüsteemi reforme ellu viinud Indias peaks majanduskasv seevastu hoogustuma ja jõudma 2019. aastaks 7,6% tasemele. Hiina ja India kasvutempo jääb püüdmatult kaugele Brasiilia ja Venemaa jaoks, kelle majandused on käesoleval aastal küll taas kasvule pöörduvad, kuid kes peavad terve prognoosiperioodi vältel leppima ligi 2% piirduva majanduskasvuga.

Eksporditurgude majanduskasv tõstab Eesti SKPd

Eestil on põhjust head meelt tunda tugeva majanduskasvu üle meie peamistel eksporditurgudel – Soomes, Rootsis ja teistes Baltimaades. Eriti suure positiivse üllatuse on pakkunud Soome, mille majandus on tänavu suutnud vastupidiselt ootustele kasvada euroala keskmisest kiiremini. Seejuures on väga häid tulemusi näidanud eksportiv tööstus, millel on olnud tugev mõju ka Eestile.

"Oleme tõstnud Soome majanduskasvuprognoosi pea protsendi võrra ja ootame tänavu 2,5%-ni ulatuvat SKP kasvu. Rootsi majanduskasv püsib jätkuvalt väga kiire ja selle raugemine saab olema varem oodatust aeglasem. Ka prognoosiperioodi lõpus 2019. aastal kasvab Rootsi majandus 2,4% võrra. Sarnaselt Eestile on ka teised Balti riigid kogenud aasta esimeses pooles väga kiiret majanduskasvu, mistõttu peaks Leedu SKP suurenema tänavu 3,7% ja Läti oma koguni 4,1%. Soodne majanduskliima euroalal võimaldab 3% ületavat majanduskasvu Lätis ja Leedus ka lähiaastail.