Merkel alustas raskete valitsuskõnelustega

Täna käivituvad Saksamaal läbirääkimised nn Jamaica-koalitsiooni loomiseks. Liitu juhiksid Merkeli kristlikud demokraadid (CDU), ent sinna kuuluvad ka rohelised ning liberaalsed Vabad Demokraadid (FDP). Troopilise saareriigi nime kannab võimuliit seetõttu, et parteide värvid annaksid kokku Jamaica lipu – CDU ühes Baieri sõsarparteiga CSU on must ja liberaalne FDP kollane, rohelised mõistagi rohelised.

Kohaliku aja järgi kell 12 algavad kõnelused liberaalse ja vabaturumajandust toetava FDPga, kell 16.30 on järg vasaktsentristlike roheliste käes. Nagu arvata võib, seisavad ees väga keerulised kõnelused, kuna kolmel erakonnal on eri huvid ning kompromissid saavad olema rasked. Kokku leppida tuleb nii selles, mida tehakse kliimapoliitikaga, mis saab immigratsioonist ning kuidas suhtub Saksamaa Euroopa Liidu reformimise plaanidesse.

Juba enne kõneluste ametlikku algust on oluliseks küsimuseks see, mis saab rahandusministri kohast, mida viimased kaheksa aastat täitis ülikarmi rahanduspoliitikat ajanud kristlik demokraat Wolfgang Schäuble. Nii rohelised kui ka liberaalid leiavad, et Merkeli partei ei tohiks seda kohta saada.

„Tulevase valitsuse eesmärk peab olema ületada lõhed ühiskonnas – vaaeste ja rikaste ning linna ja maa vahel, kultuuriküsimustes,“ rääkis roheliste parlamendifraktsiooni esimees Anton Hofreiter enne läbirääkimiste algust ajakirjale Spiegel.

Ta lisas, et uus võimalik võimuliit peab töötama ka majanduse ja keskkonna lepitamise ning turvalisuse ja kodanikuõiguste omavahelise lepitamise nimel. Kui siht on aga luua paigalseisuliit, siis selleks pole rohelised valmis.

Vabade Demokraatide juht Christian Lindner ütles eile Frankfurter Allgemeine Zeitungile otsesõnu välja, et ei taha enam kristlikke demokraate rahandusministeeriumi eesotsas näha. Tema oleks valmis toetama varianti, et rahandusministriks saaks mõni tema partei poliitik, roheline või isegi keegi, kes kuulub Merkeli Baieri sõsarpartei CSU ridadesse.

„Ükskõik mis oleks parem sellest, kui jätta riigikantselei ja rahandusministeerium edasi kristlike demokraatide kätte,“ rääkis liberaalse partei liider, kelle sõnul ei ole liidukantsler Merkeli ja rahandusminister Schäuble kombinatsioon edukaks osutunud.

Enne septembrikuiseid valimisi viitasid Vabad Demokraadid tugevalt, et tahaksid rahandusministri kohta endale. Oktoobrikuu alguses kirjutas Spiegel, et Saksamaa rahandust võib juhtima tõusta FDP liider Lindner ise.

Üksmeelt pole

Kokkuleppest on asi kaugel. Jamaica-koalitsioon on näiteks Schleswig-Holsteini liidumaal juba ammune reaalsus. Sealse kohaliku valitsuse roheliste sekka kuuluv keskkonnaminister Robert Habeck, kelle sõnal on kaalu ka partei keskkontoris, ütles piirkondlikule ajalehele Rheinische Post, et Vabad Demokraadid ei saa kindlasti automaatselt eeldada, et rahandusministri koht neile kukub. Roheliste seas on ka palju neid, kes leiavad, et rahandusministri koha peaksid endale võitma just nemad.

Vastandlikud seisukohad

Rahandusministri koht on mõistagi vaid üks tuliste vaidluskohtade reas. Esimese hooga lepitakse ilmselt kokku selles, mis parteidel on ühist: Saksamaa haridussüsteemi ja digitaristu arendamine, taskukohasemate elamispindade rajamine, perede heaolu edendamine ning Saksa välispoliitika põhijoontega jätkamine, sealhulgas keskse rolli säilitamine Euroopa Liidus, märkis Deutsche Welle.

Siis aga läheb sõjaks. Näiteks rändepoliitika vallas leiavad CDU ja FDP, et riiki saabuvatele migrantidele tuleks seada piirarv. Rohelised toetavad aga leebemat poliitikat, muu hulgas tahavad nad, et pagulaste perekonnad saaksid neile Saksamaale järele tulla. Üksmeelel ollakse aga selles, et vaja on rändeseadust, mis toetaks sääraseid immigrante, kes toetavad Saksa majandust.

Sisejulgeoleku vallas tahavad konservatiivid, eriti Merkeli Baieri sõsarpartei CSU liikmed, tugevdada riiklikku jälitus- ja jälgimisaparaati, rohelised ja liberaalid on aga tugevalt selle vastu. Samas ollakse ühisel nõul, et juurde on vaja palgata umbes 15 000 politseinikku.

Maksude vallas tahavad CDU ja Vabad Demokraadid kuni 30 miljardi euro suurust kärbet, mis nende sõnul on kasulik kõikidele elanikele. Rohelised tahavad aga langetada madalama sissetulekuga sakslaste maksukoormat ning suurendada rikaste oma.

Liberaalid tahavad kindlalt tasakaalus eelarvepoliitikat, teised erakonnad aga leiavad, et valitsusel peab olema paindlikkus. FDP tahab teha lõpu erilisele lisamaksule, mida sakslased tasuvad endise Ida-Saksamaa majanduse arendamiseks, rohelised tahavad aga seda raha kasutada majandusliku ebavõrduse tasandamiseks.

Kõik kolm parteid on iseenesest Euroopa Liidu poolt ning nende põhiteesid on sarnased, ent näiteks Vabad Demokraadid tahavad, et Berliin oleks karmim nende riikide vastu, kes finantsstabiilsuse kokkuleppeid ei täida. Keskkonnapoliitika vallas tahavad rohelised ilmselt ülikarmi kliimapaketti ning ehkki teised ei pruugi sellele otseselt vastu olla, raiuvad liberaalid kindlasti, et pakett ei tohi teha kahju Saksa majandusele.

Merkeli seljatagune nõrk

Mis kõnelustel ka täpselt kokku ei lepitaks, selge on see, et kantsleriametisse jääb Merkel ning domineerivaks jõuks kristlikud demokraadid. Merkeli positsioon pole aga just kiita – septembrikuistel parlamendivalimistel saadi küll võit, ent tulemus oli siiski üpris kesine ning peale Jamaica-koalitsiooni muid tõsiseltvõetavaid võimuliite polegi, mis tähendab, et partnereid survestada on palju raskem.

Valusa löögi said kristlikud demokraadid ka eelmisel nädalavahetusel, kui samal ajal Eesti kohalike valimistega läksid valimiskastide juurde Saksamaa suuruselt neljanda liidumaa, Alam-Saksi piirkonna elanikud. Kaalukeelepiirkonnana tuntud enam kui kuue miljoni elanikuga liidumaal tuli Merkeli parteil alla vanduda sotsiaaldemokraatidele.

Nimelt said kristlikud demokraadid Alam-Saksi valimistel 33,4% häältest, samas kui erakonna põhivastastel sotsiaaldemokraatidel õnnestus pälvida 37,3% valijate toetus. Eelmistel valimistel 2013. aastal olid vahekorrad täpselt vastupidised, Merkeli partei sai toona 36% ning sotsid 32,6% häältest. Kohalik valitsus moodustati toona siiski sotsiaaldemokraatide juhtimisel.

Alam-Saksimaal kaotasid valijaid seejuures kõik võimaliku tulevase Jamaica-koalitsiooni liikmed. Merkeli jaoks on tulemus aga kehv ka sümbolina. Valimistel on veel ka reaalne ja otsene mõju parlamendis – kolme partneriga võimuliit jääb igal juhul vähemusse ülemkojas, kuhu valitakse kindel arv saadikuid iga liidumaa kohta.

Sotsiaaldemokraadid või vasakparteilased on aga kohalikul tasandil võimul rohkemates piirkondades kui Jamaica partnerid. Kui Alam-Saksimaal oleks CDU-l õnnestunud valitsus moodustada, tulnuks Merkelil ülemkoja heakskiidu saamiseks ära veenda veel vaid ühe sotsiaaldemokraatide kontrollitava liidumaa saadikud, nüüd aga on vaja oluliste algatuste läbisurumiseks enda poolele võita saadikud veel vähemalt kahest piirkonnast.

Kõnelused algavad küll täna, ent kuna need on väga keerukad, ei jõuta üksmeelele ilmselt veel niipea. Deutsche Welle peab ebatõenäoliseks, et uus valitsus enne uut aastat valitsema saab hakata, Reuters aga hindab, et koguni kõnelused ise võivad järgmisesse aastasse venida.