Alar Karis: olen vaba inimene ja poliitikasse ei tiku

Eile avalikustati riigikontrolli aastaraamat, mis soovitab Eestil suurendada reserve, sest Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on oodata toetusraha olulist langust.

„Otsa see raha ei lõpe, seda saab olema vähem ja eeldatavasti, nagu meie ametnikud ütlevad, kuskil 40% vähem saab seda olema järgmisel perioodil, mis teeb umbes 1,5 miljardit eurot. Täpselt pole ka teada, kui pikk see periood on. See on kõik ilma Brexitita, me ei tea, mis mõju saab olema Brexitil Euroopa Liidu rahale. Selge on see, et mõtlema peab hakkama, 1,5 miljonit on korralik raha,“ ütles Karis intervjuus Äripäeva peadirektor Igor Rõtovile.

Teame, et rahandusministeeriumis on suur ametkond, kes peab juba ammu nendele asjadele mõtlema. Kas see mõtlemine pole piisava sügavusega, et riigikontroll peab sellele tähelepanu juhtima?

Raske öelda, eks ka rahandusministeeriumis igapäevatöö võtab oma aja ära. Nad on vastanud meile, et küll see kõik tuleb, küll me siis arvutame, riigieelarve strateegia käigus vaatame. Võib-olla see ongi õige, aga mida meie soovitame, on, et see tuuakse eraldi välja riigieelarve strateegias, et avalikkusel, eelkõige riigikogul oleks ülevaade, kui suur see sõltuvus Euroopa Liidu rahadest on.

Olete soovitanud riigil koguda reserve, ehk sama, mida soovitab opositsioon ja Eesti Pank. Samas näiteks OECD soovitab kasutada julgemalt laenuressurssi. Kuidas selle peale vaatate?

Selge, ega laen ei ole saatanast, laenu tuleb ikka võtta, eraisikud võtavad nagu tuhiseb. Küsimus on, mis on mõistlik asi, mida laenurahaga teha. Seda on arutatud, et meil ei ole head ideed. Kui panna laenuraha tegevusse, mis tulevikus püsikulusid suurendab, et raha on juurde vaja, siis ei ole laenuvõtmine mõistlik.

Olete analüüsinud selles valguses uue koalitsiooni riiklikke investeeringuid? Kas need asjad toovad raha tagasi või mitte?

Standardvastus on, et need on poliitilised otsused ja riigikontroll ei saa sekkuda. Saame vaadata, kas need eesmärgid, mis seati nende otsustega, on viinud tulemuseni, kuhu pidid viima. Meil on raske hinnata, kas näiteks Pärnu lennujaam on mõistlik otsus või mitte.

Jõuan tõdemuseni, et riigikontrolöri amet sunnib ettevaatlikkusele: tuleb öelda kõike läbi faktide, aga ei saa öelda isiklikku hinnangut. Teie ametiaeg viis aastat hakkab läbi saama. Kas selle viie aasta jooksul on olnud riigikontrolli tegevusel mõju, mida saame selgelt öelda, et Eesti riigis on läinud paremini, sest riigikontroll juhtis sellele tähelepanu.

Eks see mõju küsimus kerkib alati üles, kui esinen näiteks riigikogu ees. Teinekord see mõju ei ole avalikkusele nähtav. Me ju sekkume protsessidesse varem, ega aastaaruanne, mille kord aastas teeme, ei ole see kõige tähtsam dokument. On märgukirjad, auditid, vestlused, e-kirjad ministritele ja kantsleritele, et vaadake selle seaduse sõnastust, see pole kõige mõistlikum. Palju mõjust jääb varju. Kui nad midagi teevad meie ettepanekutest lähtuvalt, siis ei kiputa riigikontrolli tsiteerima. Tavaliselt siis ajakirjandus leiab ütles, et näete juba aastal 2006 või 2010 ütles riigikontroll seda.

Alar Karis riigikontrolörina on olnud nähtav ja sisuline. Aga mul on küsimus karjääri kohta: olete olnud kahe ülikooli rektor, riigikontrolör ja nüüd liigute ERMi juhiks. Karjäär ei kulge nagu üles, kulgeb nagu ringi mööda.

Pärast ametiaja lõppu on võimalik valida, kas minna tagasi, kust sa tulid või minna ülespoole, aga on võimalik ka liikuda kõrvale ja teha midagi, kus varasem töökogemus annaks midagi juurde. ERMi direktori koht on üks sellistest, kus ülikooli juhtimise kogemus ja riigi lähemalt tundmine aitab ERMi arengule kaasa.

See tundub erandlik käitumine. Kui vaadata avalike ja riigifirmade juhte, siis proovitakse kas oma vanal ametikohal mitu ametiaega järjest olla või tehakse peadpööritav karjäär poliitikas. Mõned on läinud ärisse. Üks riigikontrolör läks poliitikasse, oli peaminister, nüüd on väärikal ametipostil Luksemburgis. Kas sellist mõtet pole, et miks tema, mitte mina?

Ei, kindlasti mitte, teades seda ametikohta, mis tal seal on, siis see mind ei köida. Poliitika on poliitika, olles näinud poliitikat lähedalt, siis väga ei tiku poliitikasse minema. Olen teadusest tulnud ja vaba inimene.

Oleksite hea häältemagnet.

Kuidas nüüd öelda, mis ma siis lastelastele ütlen? Kes ma olin? Ma olin häältemagnet. Ma arvan, et see pole päris see, mida tahaks teha.

Kui vaadata teie järgmist töökohta, siis mis on selles nii köitvat?

Köidab, et ERM ei oleks nurgatagune organisatsioon, vaid seisaks väärikalt Tartu Ülikooli kõrval. Läbi selle saab ka regionaalpoliitikat arendada, et elu ja raha ei lõpe kuskil Kose kandis, vaid jätkub ka kaugemale.

Mind huvitab, kuidas see planeerimine toimub. Nägite, et 7. aprillil saab ametiaeg läbi, vaatasite, et kuhu kandideerida? Kas ERM oli ainuke või oli midagi samaväärset kõrval?

Pakkumisi oli erinevaid, välismaale tööle, konsultatsioonifirmadesse, pakuti väga huvitavaid palganumbreid.