Töökäte puuduses Eesti haarab renditööjõu järele

Renditööjõu kasutamine aitab tema sõnul töökäte puudust mingil määral leevendada. Ettevõttele toob see aga rohkem tööd. „See on kindlasti kulukas ja iga kord tuleb uus klienditöötaja välja õpetada ning hotelli ja restoraniga tuttavaks teha. Kui ta järgmisel päeval peab kusagil teisel objektil olema, peab tööandja teda seal jälle uuesti välja õpetama ja kui ei teki pidevat töösuhet, ei teki tal ju ühegi ettevõttega sellist oma ettevõtte tunnet. See avaldab paratamatult mõju klienditeenindusele ja organisatsiooni sisekliimale.“

Halvasti mõjub see Mäguse kinnitusel ka ettevõtte kasvuplaanidele. „Ikka mõtled, et kas on võimalik laieneda, kui ei ole tööjõudu piisavalt.“

Abi võiks olla võõrtööjõust

Töökäte puudust võiks Mäguse hinnangul leevendada võõrtööjõud. „Ühest küljest on meil kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele üsna keerulised piirangud, aga teisest küljest siia nii väga ei taheta tulla ka. On terve rida jõukamaid ja parema kliimaga riike.“

Ta märkis, et mingil määral võiksid ka paindlikumad töösuhted innustada noori rohkem Eestisse jääma. „Palju on räägitud sotsiaalmaksu jagamisest tööandja ja töövõtja vahel, tõenäoliselt on ka sellel mingi mõju, aga ma kipun arvama, et ühte asja, mis võluvitsaga olukorra lahendaks, ei ole. Eestimaalased peaksid rohkem lapsi tegema ja tuleb tagasi tulla Eestisse,“ sõnas Mägus.

Tööandjate keskliidu ettepanekute kohta sotsiaalmaksureformiks ütles Mägus, et kõigil neil punktidel on kindlasti mingisugune mõju. „Häda on selles, et meil oleks vaja rohkem töökäsi. Kui palju nüüd need meetmed hoiavad ära tööjõu väljavoolu ja kui palju nad on atraktiivsed siinsetele kui teiste riikide töötajatele, seda on raske kommenteerida. Aga vähemasti see oleks samm edasi.“