Araabia ülik palkas Mooste mehed krohvima

Tegu oli Katari emiiri vennale kuuluva hoonega, mille viimistluseks kasutati Saviukumaja savi- ja lubikrohve. Paigaldajana töötasid Katari pealinnas Dohas viie Eesti ehitusfirma krohvijad. Lepingujärgne töö kestis jaanuari keskpaigast mai keskpaigani, hoone tellija ja peatöövõtja jäid eestlaste tööga väga rahule.

"Selle hoone nimi oli Men's Majlis ehk meeste maja," tutvustab Martin Hütt objekti, kus ta töötas projektijuhina neli kuud. "Igal kõrgel positsioonil oleval rikkal Katari mehel on selline maja, kus neljapäeva õhtuti sõpru võõrustada. Ülalt vaadates on see hoone kosmoselaeva kujuga, majal on kaks tiiba." Kuna tegu on Katari monarhile kuuluva territooriumiga, ei tohi ühestki hoonest paraku avaldada pilte ei sotsiaalmeedias ega ajakirjanduses.

Viisakas tellija

Istume Mooste mõisa endise tööhobuste talli lävepakul, selja taha jääb Saviukumaja töötuba ja näidiste saal. Firma tegevjuht ja omanik Marko Kikas ning Martin Hütt joovad kohvi ja räägivad ainulaadsest Doha projektist. 

"Hoone tellija, Katari emiiri vend käis tihti objektil. Ta suhtles kõigiga rahulikult, viisakalt ja intelligentselt," iseloomustab Kikas tellijat, siirdub krohvinäidiste stendi juurde ja näitab, kuidas VIP-klient krohvitud seina katsus. "Ta tegi seda õrnalt peopesa või käeseljaga ja tunnustas, et see krohv on just täpselt see, mida ta soovis. Kui meil siin Moostes kliendid käivad, siis nemad hõõruvad krohvi jõuliselt peopesaga."

Saviukumaja edu pant on kvaliteetsed materjalid. "Oleme siin piirkonnas ainus, kelle savikrohvid on testitud Saksamaal DIN-standardi järgi," tunneb Kikas uhkust. "Saksamaa on ainus riik, kus on savikrohvile standard välja töötatud. Kuna meil on oluline partner Saksamaal, mis müüb meie segusid, peab toode vastama standardile."

Kikas lisab, et ka Saviukumaja lubikrohve on mitmel pool katsetatud. "Näiteks Kataris kasutasime lubikrohvi, mille nakketugevus on kolm korda suurem, kui lubikrohvi standard ette näeb."

"Oleme kogu aeg suurelt unistanud ja mingil momendil, kui sa ise ka unistuse täitumisse usud, siis see lähebki täide," mõtiskleb Kikas. Ettevõte töötas mitu aastat tagasi välja tehnoloogia, kuidas lubikrohviga tekitada marmorjas ja läikiv veekindel pind. See nimetati Gekolaktiks ja selle tootega unistati minna araabia maadesse, sest seal on rikkad kliendid.

"Kui meiega eelmise aasta oktoobris Katarist ühendust võeti, siis ma mõtlesin, et aga seda me ju soovisimegi, ning nüüd tuli olla julge ning kärmelt tegutsema hakata," lisab Kikas.

Loodustooted on hinnas

Kuna Katari monarhi lähisugulane tahtis, et hoone viimistletakse sada protsenti looduslike toodetega, otsis objekti peatöövõtja, kohalik firma Midmac internetist, kes selliseid tooteid maailmas üldse pakuvad. Nii nad Moostes asuva väikefirma leidsidki.

"Nad tahtsid saada väga põhjalikku infot meie materjalide koostisainete kohta, et olla kindlad, et tegu on loodusliku materjaliga," meenutab Kikas. "Me vastasime põhjalikult. Hiljem nad tunnistasid, et olime konkurentidest ainsad, kes nii korralikult vastasid."

Seejärel esitas tellija nõude, et kui nad Põlvamaa firmaga lepingu sõlmivad, peavad nood leidma tootjariigist ehk Eestist krohvijad. Nagu hiljem selgus, oli sellel kindel põhjus. Nimelt oli enne eestlasi lastud proovitööd teha teiste seas ka ühel Belgia firmal. Nemad tarisid Dohasse küll oma materjalid, kuid krohvijad palkasid kohapeal. Kui Belgia firma lubikrohviga tehtud näidispinnale tekkisid praod, püüdsid belglased oma käed puhtaks pesta ja ütlesid, et nemad krohvitöid ei teinud. Belglaste argus võtta vastutus maksis neile lepingu. Saviukumaja kaasas partnerina Eesti krohvifirmad, mis on aastaid kasutanud Moostes toodetud savi- ja lubikrohvi segusid.

Kuna vaid hoone pilte vaadates oli võimatu aru saada, milliseid on Dohas asuva objekti aluspinnad, otsustas Kikas kohapeale lennata ja olukorraga tutvuda. "Esinduslik seltskond andis meile aega kümme minutit, et välja mõelda tehnoloogia ning seejärel krohvida paari ruutmeetri suurune näidispind," räägib Kikas. "Suutsime oma idee maha müüa, ehkki esialgne idee tegelikult ei töötanud ja vajas erilahendust."

Hoone aluspinnaks olid kumerad, kaks korda kaks meetrit suured paneelid, mille liitekohad olid silikooniga täidetud. Kliendi soov oli, et lubikrohvis ei tohi olla ühtegi mõra ega nähtavaid liitekohti. Omaette probleemiks oli krohvitava seina temperatuur, mis suve keskpäeval võib tõusta kohati saja kraadini.

"Koju naasnuna pidime välja töötama tehnoloogia, kus krohvi aluskiht mängib ja pealmine kiht ei mängi," seletab Kikas. "Selleks oli vaja saada esimesed kihid hästi elastsed ja viimane võimalikult tugev, et ei tekiks mõrasid. Katsetasime krohvinäidiseid isegi saunalaval, et olla veendunud, kuidas segu kuumusele vastu peab."

Objekt pidi valmima selle aasta 15. maiks ehk ramadaani alguseks ja seetõttu oli peatöövõtjal kogu aeg kiire. Etteruttavalt olgu öeldud, et eestlaste lepingujärgne töö sai tähtajaks tehtud, ent hoone lõplik viimistlus ja sisustamine käib veel praegugi. Peatöövõtja pommitas Saviukumaja päevast päeva küsimustega, millal ometi on krohvi tehnoloogiline erilahendus tööküps, millal esitavad põlvamaalased hinnapakkumise, millal tulevad krohvijad Dohasse.

Kuna Saviukumaja keeldus krohvisegusid Dohasse saatma enne, kui raha oli ette makstud, läks esimese materjalilaadungi saatmisega kiireks. Sestap otsis peatöövõtja Euroopast transpordifirma, mille rekad sõitsid Moostesse segu järele, sõidutasid koorma Frankfurdi lennuväljale ja lennutasid Dohasse. Kikase andmeil saatsid nad nelja kuu jooksul ligi poole vajaminevast kogusest ehk ligi 170 tonni krohvisegu Dohasse lennukitega ja see läks tellijale maksma umbes 300 000 eurot. Ülejäänud osa krohvisegust jõudis kohale laevadega.

"Esitasime pidevalt peatöövõtjale krohvisegu paigaldamise plaane, me pidime kogu aeg tõestama, millal ja kui palju segu peab meil ees olema," räägib Kikas. "Oluline oli, et krohvijatel ei tekiks materjali puudust ja seda ei tekkinudki."

Projektijuht Martin Hütt ütleb, et olme- ja töötingimused olid Kataris väga head. "Elasime Doha kesklinnas hotellis, läheduses olid poed, bassein, jõusaal, saun, jalgpalli- ja korvpalliplats," loetleb Hütt. "Töö kestis hommikul kella kuuest õhtul neljani. Kui õues väga kuum oli, puhkasime objekti lähedal kontorihoones. Vahepeal tegime krohvitöid suisa öösel, sest päevakuumuses oli seda võimatu teha."

Projekti jaoks eraldi firma

Kataris krohvitööde tegemiseks asutati selle aasta alguses OÜ Uku Masters. Tippajal oli Doha objektil tööl 54 meest, neist 26 Eestist, ülejäänud olid Saksamaa ja Poola firmade töötajad. Eestist tegeles krohvimisega viis firmat. Uku Masters tegi krohvitöid ligi 9000 ruutmeetrit, millest 6200 oli fassaad ja seda krohvisid Eesti ettevõtted. Siseruumides tegi Uku Masters krohvitöid lepingu alusel 2800 ruutmeetrit, siseruumides töötasid Saksamaa ja Poola partnerid.

Uku Mastersi tööga jäid rahule nii tellija, peatöövõtja kui ka konsultant. "Lõpetamise puhusel pidulikul õhtusöögil ütlesid paljud kõrged ametnikud, et aitäh, et te meile survet avaldasite, et on vaja teha seda ja seda," räägib Hütt. "Tööfront, mida meile graafiku kohaselt lubati, ei jõudnud peaaegu kunagi õigel ajal valmis. Seepärast pidime olema konkreetsed ja peatöövõtjat survestama."

Saviukumaja ja Uku Masters lõpetasid töö 15. mail ja meistrid lendasid koju. Küll aga jätkab Saviukumaja üks Saksamaa partner Maroko ettevõtte koolitamisega ehk superviisorina, et tagada Saviukumaja krohvisüsteemi paigaldamise kvaliteet.

"Kui klient ei jää selle Maroko ettevõtte tööga rahule, on vägagi tõenäoline, et meil tuleb Dohasse tagasi krohvima minna," räägib Kikas. "Kui meeste maja lõplikult valmis saab ja naftašeigid sinna külla lähevad, küllap pärivad nad majaperemehelt meie materjalide ja töö kohta ja seega hakkab info meist levima. Pealegi hakatakse emiiri vennale uhket paleed alles ehitama ja see tuleb neli korda suurem kui meeste maja. Loodame, et vähemalt krohvimaterjal tellitakse meilt."

Kikas lisab, et neil on tegelikult juba uus ja veel suurem unistus seoses Katariga. "Kataris on kinnisvaraarenduste maht Tartu või isegi Tallinna linna suurune," toob Kikas võrdluse. "Unistame leida arendaja, kes tahab saada sada protsenti looduslikku materjali. Looduslik materjal on Kataris suure potentsiaaliga."