Ettevõtluskeeluga Teet Järvet püsib firma juhatuses
Ehitusfirmalt altkäemaksu küsimises süüdi jäänud Teet Järvet kuulub äriregistri järgi ikka veel ühe oma ettevõtte juhatusse, kuigi talle määrati ettevõtluskeeld.
Insenertehnilisi lahendusi pakkuva ettevõtte Bazoco juhatusest taandus altkäemaksu küsimises süüdi jäänud Järvet juunis samal päeval, kui riigikohus otsuse langetas, aga kuulub äriregistri andmetel veel ärinõustamisfirma Iran-Nordic Business Center ehk Iraani-Põhjamaade Ettevõtluskeskuse juhatusse.
Äripäev tundis huvi, miks ettevõtluskeeluga Järvet ei ole Iran-Nordic Business Centeri juhtkonnast lahkunud. “See on väga hea küsimus,” kostis ta esmalt.
Seejärel selgitas Järvet, et kuigi ta kuulub äriregistri põhjal ettevõtte juhatusse, ei ole tal enam volitusi, sest ta kutsuti juhatusest tagasi. Ometi on Järveti sõnul puudu tema äripartneri, teise juhatuse liikme ja omaniku Hamed Alavi kinnitus ettevõtjaportaalis – juhatusest taandumine seisab digiallkirjastamise taga.
Meediast on firma nimi läbi jooksnud kaks aastat tagasi, kui 12-liikmeline ettevõtjate delegatsioon Iraani külastas. Delegatsiooniga liitus tookord ainult teine juhatuse liige Hamed Alavi. Tuntumatest ettevõtjatest käisid Iraanis Jaanus Rahumägi, Arle Mölder ja Neinar Seli.
Järvet ei tohi kuni 2020. aasta juulini ühtegi firmat juhtida. Peale keelu sai Järvet karistuseks kolme aasta pikkuse tingimisi vangistuse.
Partner välismaal
Alavi lubas Järveti sõnul allkirja anda vähemalt poolteist kuud tagasi, kuid kuna nüüdseks viibib Alavi Iraanis, ei õnnestu tal seda teha, väitis Järvet. “Internetile ligipääs on seal päris piiratud praegu,” ütles Järvet.Tema sõnul annab Alavi allkirja lähiajal. “Teema on laual ja tahame selle võimalikult kiiresti korda saada.”
Ettevõtte tegevuse sisu Järvet ei avanud. Selgitas vaid, et ettevõttega olid suurejoonelised plaanid, kuid nendele tõmbasid kriipsu peale Iraani-vastased sanktsioonid. “Ei taha rohkem avaldada. Kunagi ei tea, milline on homme poliitiline olukord,” pole Järvet lootust kaotanud.
Ringkonnaprokurör Triinu Olevi kommentaar piirdus sellega, et osanikud saavad juhatuse liikmed tagasi kutsuda, misjärel saab teha kande äriregistris, aga olenemata sellest on Järvetile määratud ettevõtluskeeld äriregistris näha.
Läinud aasta novembris mõistis ringkonnakohus Järveti süüdi. Toona ütles Järvet, et kavatseb minna vaidlusega riigikohtusse, sest “oodatud tulemust veel ei tulnud”. Viimase astme kohus aga pooldas ringkonnakohtu süüdimõistvat otsust.
Altkäemaks ehk nõustamine
Järvet küsis Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse rekonstrueerijalt, ehitajalt E&G altkäemaksu 50 000 eurot. E&G juht Artur Fjodorov nõudmisega kaasa ei läinud, vaid andis info õiguskaitseorganitele.
Enamiku tõenditest hankis prokuratuur kohtumistelt ja telefonikõnedest. Materjali kogunes neljalt kohtumiselt, kus oli teemaks altkäemaks. Kohtumistel pakkusid Teet Järvet ja tema partner Heigo Soppe võimalusi, kuidas saaks altkäemaksu tasuda. Altkäemaksu andmist oleks varjatud nõustamise nimetuse all.
Järveti mured
Äripäev on Järvetist kirjutanud ka siis, kui tegi ülevaate suurimatest maksuvõlglastest. Nimelt kirjeldas Äripäev mitu aastat tagasi, kuidas Kadriorus kortermaja arendanud Järveti ja nüüdseks ärikeelu saanud Jürgen Jõepera firma JMT Europe jättis mitmele ehitajale raha maksmata.
Eelmiseks aastaks olid Järvet ja Jõepera tülli pööranud, firma maksuvõlg kosunud 137 000 euroni ning segast seisu üritas harutada pankrotihaldur Urmas Tross. Järvet ja Jõepera läksid teineteise süüdistamise teed. „Pole ju aru saada, kas kavalus on kasvanud rumaluseks või vastupidi,“ kommenteeris Tross.
Järvet on korra avalikkusele silma jäänud ka uudisega sellest, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kuulutas tema firma Real-E State viis aastat tagasi kõige konkurentsivõimelisemaks ettevõtteks arhitektuuri ja projekteerimise valdkonnas.
Osale arutelus