„3. märtsil valitakse Eestis riigikogu. Lisaks isikutele valitakse seal ka programme, mille alusel sünnib koalitsioonilepe. Selle leppe põhjal tehakse järgnevateks aastateks otsused, mis mõjutavad meie kõigi elu ja mitte üksnes 2023. aasta valimisteni, vaid märksa kauem. See on põhjus, miks tööandjad sõnastavad ka 2018. aastal oma manifesti,“ ütles Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli pressiteate vahendusel.

Manifestis kutsub liit poliitikuid üles makse langetama ja maksusoodustusi tegema, rahvusvahelisi transpordiühendusi rajama, tööjõukvoodi alt vabastama kõiki üle keskmist palka saavaid sisserändajaid, riigieelarvet piirama ja avaliku sektori töötajate arvu 3000 võrra kärpima, tasulist kõrgharidust kehtestama ja riikliku tellimusega noori kutsekooli suunama.

Kordame oma nelja aasta tagust ettepanekut: kehtestada tasuta kõrghariduse asemel tasuline kõrgharidus, mida õppija rahastab õppelaenu kaudu. Kui õppija lõpetab õpingud ettenähtud aja jooksul edukalt, kustutab riik õppelaenu, seisab manifestis.

Veel soovitatakse kehtestada riiklik tellimus kõikidele kooliastmetele nii, et 65% põhikooli lõpetajatest jätkaks õpinguid gümnaasiumis ja 35% kutseõppeasutuses.

Ühtlasi toetatakse Isamaa ja Reformierakonna ettepanekuid koolisüsteemi eestikeelseks muutmisel, soovitatakse tõsta õpetajate palgad 1,5 keskmise palga tasemele ning parandada õpipoisisüsteemi. Ka sotsiaalministeeriumis tehtud tööõiguse muudatusi toetatakse manifestis soovitusega määratleda töölepingutes töökoormus vahemikuna, et soosida paremat hõivet, eriti osakoormusega tööd.

Ettevõtjatele tegi muret ka väheanalüüsitud ettepanekute muutumine seadusteks, vähendada sotsiaalmaksumiinimumi, kehtestada sotsiaalmaksu lagi ning tõsta osa sotsiaalmaksu koormusest töötaja õlgadele.

Riigisektoris soovitatakse koondada 3000 inimest, kes peaksid minema tööle erasektorisse, ning samaaegselt võiks suurendada erasektorilt tellitavaid teenuseid, märgitakse manifestis.