Töösturid võtsid hoogsamalt laenu

Uusi eluasemelaene on lisandunud viimastel kuudel varasemast vähem ja ka eluasemelaenude jäägi kasv ei ole augustis ja septembris enam kiirenenud. Septembris oli jääk 6,7% suurem kui 2017. aasta septembris. Ka korteriturul tehti kolmandas kvartalis tehinguid vähem kui aasta tagasi ja keskmise hinna kasv aeglustus.

Tulevad kuud näitavad, kas mõningase rahunemise taga on kolmandasse kvartalisse sattunud väiksem arv tehinguid uute korteritega, või on eluaseme- ja eluasemelaenunõudlus hakanud tasapisi vähenema.

Uute laenude keskmised intressimarginaalid on 2018. aastal vähehaaval tõusnud. Eluasemelaenu keskmine intressimarginaal septembris küll enam ei tõusnud, kuid on siiski aastatagusest kõrgem. Septembris oli uute eluasemelaenude keskmine intressimarginaal 2,5%.

Eesti ettevõtete ja eraisikute pangahoiused septembris pisut vähenesid, kuid olid aastatagusest siiski 9% suuremad. Seega on hoiused kasvanud laenudest ja autoliisingutest pisut kiiremini ning ettevõtete ja eraisikute finantspuhvrid on suurenenud. Mitteresidentide hoiuste maht oli septembris rohkem kui veerandi võrra väiksem kui aasta tagasi. See moodustas septembri lõpus ligikaudu 7% ettevõtete ja eraisikute hoiuste jäägist.

Uusi autoliisingulepinguid sõlmisid eraisikud aga endise hooga. Autoliisingute jääk suurenes aastatagusega võrreldes rohkem kui viiendiku võrra. Majapidamiste pangalaenude ja liisingute kogujäägist moodustab see siiski endiselt küllaltki väikese osa, 7%. Muud tarbimislaenud kasvavad aeglasemalt kui eluasemelaenud või autoliising. Septembris oli nende jääk 4% suurem kui aasta eest.

Pangandussektor teenis kolmandas kvartalis puhaskasumit 70,8 miljonit eurot, mis on 16% vähem kui samal ajal aasta tagasi. Puhaskasumit vähendasid nii laenukahjumite katteks tehtud allahindlused kui ka aastatagusest suurem tulumaksukulu.

Sektor teenis netointressitulu enam-vähem sama palju ja neto teenustasutulu pisut vähem kui aasta tagasi. Pangandussektori varade tulukus vähenes aasta baasile viiduna aastataguselt 1,4%-lt 2018. aasta kolmandas kvartalis 1,1%-le, mis on Euroopa Liidu riikide keskmisest endiselt suurem.