Kiiret ekspordikasvu veavad üksikud ettevõtted

Nestori sõnul oli positiivne uudis aga masinate eksport, kus tugeva tõuke andis pakiautomaatide müük USAsse. "Uudne pakiautomaatide turg on unikaalne edulugu, ent jätkuvalt on potentsiaali väikestel tööstusettevõtetel, kes suudaksid pakkuda Põhjamaade turgudele palju käsitööd nõudvaid, kuid kalli hinnalipikuga tooteid. Hea näide on väikelaevatööstus, kuid siin on Eesti tootjaid siiani kandnud pigem riigihanked soodsate teenistuslaevade valmistamiseks, kui luksusjahid Rootsi pensionäridele," ütles ta.

Sarnase näitena tõi ta Eesti haagistetootjad, mis on keskendunud lihtsate järelkärude, mitte Põhjamaades populaarsete haagissuvilate valmistamisele. "Taoliseid nišše, kus on võimalik lähedal asuvate Põhjamaade kõrgemat elatustaset ära kasutada on ilmselt teisigi, kuid teekond allhankijast trendi- ja brändiloojani on veel pikk," lisas Nestor.

Viimase viie aasta jooksul on enim suurenenud kütuste müük, kuid seda peamiselt hüppelise tõusu tõttu 2018. aastal. Tegelikult paistab silma kaks tootegruppi – puittooted ja valmismajad – mille tähtsus Eesti ekspordis on tublisti kasvanud. Vähemalt viimane neist paistab silma ka suhteliselt kõrgema lisandväärtuse poolest.

Kui siiani on Eesti eksport näidanud tugevaid kasvunumbreid, ollakse ettevaates pigem skeptilised. Küsitlused näitavad, et kahanenud on nii uute tellimuste arv kui ettevõtjate ootused ekspordi kasvule. Põhjuseks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite aeglustuv majanduskasv ja nõudlus.

"„Suurt pilti“ Euroopas mõjutab enim olukord Saksamaal. Sealse ekspordikeskse majandusmudeli probleemidest kõneleb juba kolm kuud kestnud langus tööstustoodangus. Suurim süüdlane selles on Saksa autotööstus, kus tootmismaht on eri põhjustel jäänud tagasihoidlikuks. Abiks ei ole ka tarbijate äärmuslik konservatiivsus oma kulutuste suurendamisel. Kuigi mullu Saksamaa osatähtsus koguekspordis pisut kahanes, liikus sinna siiski üle 7% Eestis toodetud kaupadest," ütles Nestor.

Veel otsesemalt mõjutab eksportijate väljavaadet olukord Soomes ja Rootsis, kuhu mullu müüdi 30% siin toodetud kaupadest. Pärast mitut aastat tugevat kasvu on Põhjamaade majanduskeskkond jahenemas, mis väljendub nii SKP numbrites kui oluliselt aeglasema kasvuga impordinõudluses. Spetsiifiliseks riskiks on nõrgenenud kinnisvaraturg, mis on olnud viimastel aastatel üks Eesti Põhjamaade-suunalise ekspordi peamised vedajaid.